reede, 22. juuli 2011

Uued tuuled puhuvad itta

Ühel õhtul juhtusin vestlema meesterahvaga, kes ei pidanud vaevaks mulle mõningaid tarkusi rääkida ega juua osta. Ta rääkis, et on kolm viisi, kuidas inimene end kaitsta võib. Esimene on nagu krabi, ehitad endale tugeva kesta, millest keegi läbi ei saa. On võimalik ehitada tõesti nii tugev kest, et keegi sellest läbi ei tungi. Ainus probleem on see, et sa kasvad ja mingi hetk jääb kest väikseks. Siis tuleb vana ära lõhkuda ja uus peale ehitada. Selle protsessi vahepeal oled, aga kaitsetu ja täiesti söödav.
Teine variant on olla nagu kala: ujud kõigest läbi. Osavalt põikled kiirete ja vihaste eest kuni üks hetk märkad midagi maitsvat. Olgu selleks siis uss või saia tükike, sööd ja märkamatult oled konksu otsas.
Kolmas võimalus on olla nagu vesi. Kui keegi liiga suure hooga läheneb, kukub ta vastu sind surnuks. Veena võid võtta erinevaid kujusid, aga ise jääd ikka samaks. Tasub olla nagu ookean, võimalikult sügav.

Kuigi minu meelest on veega see probleem, et teda võib teatud suundades voolama panna. Võib-olla kui ookean olla, siis on seda keerulisem liigutada, aga ikkagi ma kontrolliks üle, mis voolus ma parajasti viibin. Kuulsin seda lugu pärast seda kui olin nädal aega harjutanud liikumist, mille eelduseks oli enese veena tunnetamine. See oli äraütlemata mõnus.

Samal õhtul ütles see mees, et ma peaksin minema itta ja ta teaks aidata mind mingisuguste õpetajate juurde. Ma olen varemgi pidudel igasugu lubadusi kuulnud ja ma tean küll kuidas nende asjadega on. Tavaliselt ma noogutangi ja ütlen, et räägime sellest või ma mõtlen selle peale vms. See oleks aga lihtsalt narrimine olnud. Kaks päeva läks mööda ja ma kirjutasin talle, et ega see niisama suu soojaks polnud öeldud. Ma saan küll aru, et pidudel on igasugu jutud lubatud, eriti kui sa oled meesterahvas ja üritad mulle muljet avaldada. Õnneks sain ka vastuse ja asi liigub, nii mulle vähemalt tundub. Nüüd hoian pöidlaid ja varbaid, et ma saaks Indiasse minna. Hoidke teie ka.

reede, 1. juuli 2011

mõistus jätab minuga vaikselt hüvasti

Haldjad, kentaurid, inglid ja inimesed teiselt planeedilt. Flirtiv hobune ja polyamore, armastus kõikjal.

Jäätised, mida mee sööme, aga ei unusta.

Elu on lill!

teisipäev, 14. juuni 2011

armastusest vastu

M. K. valas pisaraid seda vaadates. K. V. tütar oleks tahtnud näha seda sukkpükstes poissi teisel pool.
R. M.  ütles: "Sa täitsid oma eesmärgi."

Ja üks kirjutas ka, mis minu meelest vägagi vastab mu tööle: http://kirjakast.tumblr.com/post/6292177322/kui-nuud-raakida-armastuse-uhest-tahust

Aitäh kõigile!

laupäev, 28. mai 2011

Tahtsin kõrvutada keelt ja keha teatri ja tantsu näitel, aga kogu eelnev kirjutatu läks kaduma. Olgugi, et keel on primaarne modelleeriv süsteem, suuda keha palju rohkem kõnetada. Keel on siiski kultuuriline. Samas, kehal on ka kultuurilised erinevused, ikkagi on ta kergemini mõistetav. Võib-olla ma olen liialt kehausku (H määratlus), aga kui kõik muu (eelkõige keel) põhineb kokkuleppel, siis millesse ometi üldse on uskuda kui mitte oma kehasse. Ma ei eralda sugugi vaimu ja keha. Ma lihtsalt arvan, et kõik ilmneb füüsiliselt.

Ma lõpetan ära oma roju ajamise, kui teiste egod lõpetavad minu elu üle valitsemise. Niikaua kui keegi ei suuda mulle tõestada, et absoluutne hea ja halb eksisteerivad, ei ole ma nõus alluma lihtsalt kõva häälega öeldule. Kui kõik trikid jäävad selja taha, mis jääb alles? Kui kõva häälega on ette loetud sõnum, mis jääb sellest alles?

Enesepettus on hirmutav.

kolmapäev, 18. mai 2011

Argipäev

Istun tantsuklasside ees, kõrval Katrin sööb innukalt. Kalli magab batuudi peal. 001-st kostub klaver ja Anu hääl. Katrin paneb karbi käest ja ütleb:
"Elus esimest korda ostsin endale ise tuunikala."

reede, 6. mai 2011

Hommikune tervitus

ma olen nagu hunt kes tahaks sind kaelast hammustada
tean et ei tohi seda teha
oled julge kui mind lähedale lubad
oled tugev kui mind õigel teel hoiad

pühapäev, 1. mai 2011

Prantsusmaa mõjutusi on endiselt tunda. Eile veetsin koolis aega 10-st 22-ni. Mul oli ainult pooltteist tundi saaliaega, K soolo jaoks. See oli ilus proov. Pärast seda passisin koolis peale, et saaks vabat ruumi. Siis tantsisin kuni süda läks pahaks. Siis tantsisin uuesti kuni süda läks pahaks. Lõpuks ma enam ei keerutanud ja tegin muid asjalikke liigutusi.




pildi sain M. T-lt