tag:blogger.com,1999:blog-7843464867194293813.post2368905657296111641..comments2024-03-24T22:32:04.422+02:00Comments on puristame naeru: dramaatiline kontseptualistM, Lhttp://www.blogger.com/profile/06971065287347791643noreply@blogger.comBlogger1125tag:blogger.com,1999:blog-7843464867194293813.post-65757967520308382662013-03-29T12:20:23.652+02:002013-03-29T12:20:23.652+02:00Ma mõtlen liiga palju. Kõige jaburam lause, mida m...Ma mõtlen liiga palju. Kõige jaburam lause, mida ma üle pika aja kuulnud olen. Kuidas saab mõelda liiga palju? Saab mõelda sügavamini, kui mõtlevad sinu ümber olevad inimesed (või kui sulle tundub, et nad mõtlevad). Aga ega nad mingi normi paika ei pane. Ja no mis mõttes tansukunsti jaoks liiga palju? Ma võib olla eksin, aga tundub, et käib siuke ala alavääristamine. Miks tantsukunst järsku mõtlemist ei vaja? Eriti sügavat mõtlemist. Asi on ikkagi nii sügav, kui sügavalt me seda vaatame. Ja minu arust see probleem, millega sa tegeled, on väga oluline. See tantsu esteetika. Mida tohib ja tuleb kehaga teha. Võib olla on juba ammu vaja selles vallas muudatusi teha ja keha arendamise ja kasutamise tehnikaid muuta. Sest see algne viis, kuidas seda õpetatakse, pärined siiski kaugest ajast, kus päris paljud asjad organismi kohta veel teadmata olid. Ja teadus on siiski arenenud, purustades nii mitmeidki müüte, mis enne tõeks olid. Ja ehk probleem ongi selles, et need müüdid ikka veel tantsus valitsevad. Ja ma muidugi ei räägi loomungulisest poolest, vaid just tehnikast ja keha kasutusest. Sest tundub, et seda ei osata ei õigsti õpetada, ega ise kasutada. Just vigastasin trennis põlve ja siis kuidagi hakkasin mõtlema selle kõige peale. Ja tundub, et on ikkagi mäda sees. Üldsegi kehaga ümberkäimine viimasel ajal on muutunud kuidagi ülimalt lohakaks. Ega me ei arvesta sellega üldse. Kui annab teha, siis raiume, kui enam ei anna, siis ohkame. Aga selle avastamise ja arendamisega vist pea ei tegele. Ühesõnaga, kui keegi kehaga ümberkäimist uuriks ja integreeriks, kui see kõik läbimõeldum ja sügavam oleks, kui seda ka reaalselt rakendataks (trennides, aga ka professionaalses), lähtudes ka iga ühe eripärasusest, siis oleks kõik ikka palju tervislikum. Ja ega selleks mingi teoreetik ei pea olema. Nii et go ahead, make a revolution!<br /><br />O.Anonymousnoreply@blogger.com