Laupäev, 28. august 2010

"Sa ei ole maailmas, sa oled Polymeris."

Tunnetus on jah teine.
Aga üks viisakas noormees veetis minuga hommikutundideni aega ja siis üks viisakas trollijuht võttis mu peale, kui ma Paldiski maanteel hääletasin.

Sealt aknast vaadates olid need kaklejad kuidagi nii loomulikult. See olevat meestel vajadus teineteise puudutuse järele ja siis mul tuli meelde, kuidas Iraanis K toetas oma pea S-i jalale. Lähedust on kõigil vaja.

Unes sain endale kõige armsama lapse. Tal olid paar päeva silmad kinni ja kui ta need lõpuks lahti tegi olid need helesinised. Ta oli kõige rahulikum ja rõõmsam olevus ja kui ma peaksin talle nime panema, siis see oleks Nööbi.

Ja siis ma lugesin ta blogi. Järsku oli see kõige nunnum asi.

Head asjad tulevad ise mu juurde

Kui väga võib tahta?
Tahteprobleem? Jah?

Tahan ja tahan, nüüd taevaste taha
selleks mul

Iseenda õpetaja on raske olla. Muudkui otsi neid õigeid mõtteid. Ei, enda sees ei ole ju midagi, kui ma ainult valge käsn olen - täitsa tüHi inimene!

Teisipäev, 10. august 2010

suvine tõdemine

Tulin reisilt tagasi. Julgen ujuda sügavas vees, aga hing on katki.
ikka täitsa katki...



mis siis et uued kingad ostsin...