Kolmapäev, 22. detsember 2010

Endiselt asjatu

Wristcutters - kes iganes soovitas, aitäh sulle!

Teisipäev, 21. detsember 2010

Laupäev, 18. detsember 2010

oodates oma politseid

Pärast DA ootamatut lõppu läksin Statoili, et soojas endal takso tellida. Minu juurde tuli purjus, verine, vene rahvusest noormees. Palus, et ma talle kohvi teeksin. See masin, aga ei töödanud ja järgmine hetk ta juba palus, et ma talle politsei kutsuksin. Ma ei saanud täpselt aru miks. Ta seletas, et tal ei ole kuskil magada. Üritasin aru saada, et kuidas see politsei teda sellisel puhul peaks aitama, aga ta ei jätnud jonni. Tüüp oli minu jaoks juba üsna tüütu, helistasin politseisse. Nemad olid nõus auto alles siis saatma kui ma nentisin fakti, et tüüp on purjus. 

Tüüp kukkus põrandale ja jäi sinna istuma. Ootas oma politseid. Võib-olla tahtis kohvi ka veel, aga ma läksin tema juurest eemale, sest mulle hakkas tunduma, et ta tahab minult üha rohkem abi. Statoilis oli veel noori. Ilmselt ka DA-lt. Kolm poissi seisid minu lähedal kui ma selle peksasaanuga rääkisin ja üks blond tütarlaps üritas samuti taksot saada. Ma teadsin seda tüdrukut kuskilt. Ta nägu oli tuttav, ma ei tea kuidas ma teda teadsin, aga ma tundsin ta ära. 
Sain endale takso. Mõtlesin, et kas peaks tollelt tüdrukult küsima, et kuhu ta sõidab, ehk on sama tee või äkki on tal vaja veel takso numbreid. Aga ma ei teinud seda. Ma lihtsalt lahkusin, väljas nägin veel kuidas politsei auto sinna sõitis ja siis astusin juba taksosse. See tüdruku asi jäi kripeldama, siis aga mõtlesin, et miks ta ise minu juurde ei tulnud. Aga, ma vist juba tean...

Sain vähemalt vene keeles rääkida, võib-olla sellepärast ma selle tüübiga jändasingi.

Pühapäev, 12. detsember 2010

Piinlikud hetked

Alustame jällegi praktika mõtetest. Kui sulle õpilane kirjutab, et ta ei saa aru, miks peaks maas püherdama, mis mõte sellel on. Jajah, ilmselgelt ei mõelnud ma kuigi hästi läbi, et võib-olla kaheksanda klassi tibidele ei maksa põrandatehnikat teha, aga isver. Mis mõte sellel on? Mis mõte enamus su tegevusel on? Ma lihtsalt ei tea, kas ma viitsin oma järgneva elu pühendada sellele, et pidevalt tõestada erinevate esteetikakogemuste vajadust. Jummel, kui sa tõesti tahad piirata oma elu ainult selle nautimisega, mis on tehtud müümise eesmärgil, siis palun, lase käia.

Mõtlesin sellele täna päris palju ja ma tõesti ei viitsi sellise asjaga tegeleda. Ma niigi pean päris palju ebakonventsionaalseid olemisvorme põhjendama, hakka siis veel sellega tegelema, et põrandatehnikat müüa. Tunnistan end oskamatuks. Ebakõlblikuks. Ma ei sobi õpetajaks. Olemas. Liigume edasi. Mul lihtsalt ei jää muud üle kui ma pean hakkama kunstist elatuma. Mul on kahju sellest riigirahast, mis minu koolitamisele on läinud, õpetajat minust ei saa. Ega vist midagi muud asjalikku ka mitte.

Ja kuna selliseks "mul on kõigest nii pohhui, ma olen nii tark ja iseteadlikuks" juba läks, siis pirtsutavad kursaõed, olge kenad ja pistke see peen ja mitterahulolev pirts oma perse ehk hakkab parem.

Ma tõesti tahaks inimestele kanepit soovitada või seeni. Et kõigil mingi hetk tekiks see teadmine, et kogu meie tegevus on mõttetu. Me küll seame iseendile eesmärgid, aga see on ikka mõttetu. Meil on nii palju valikuid ja kõik on mõttetud. Aga sellegipoolest kõike teha ja täie pühendumusega. No, et oleks põnev.

No, muidugi peab ju ellujääma ka kuidagi. Vaatasin täna mingit looduse saadet Uurali mägedest. Seal siis põdrad, hunt, karu ja veider mutike, kelle nime ei mäleta, otsisid toitu. Kui see hundike jälge ajas, siis ma mõtlesin, et ta seal nuusutades ei tundu eriti paanikas olevat. Eks ta muidugi tahtis süüa, aga äkki ta teel olles nautis seda teed ka.

Nii palju siis piinlikest hetkedest....

Esmaspäev, 6. detsember 2010

Saatus ja potentsiaal


Eile magasin sisse ja ei jõudnud rongile. Siis jäin bussist maha, mistõttu jäin pool tundi proovi hiljaks. Aga trammis nägin kedagi kellest mõelda.

Õpetaja peab olema võimeline uskuma, et õpilased on kõigeks valmis - hommikune mõte pärast praktikatunde.

Õhtune küsimus:
"Miks ta minu peale karjub? Kas teistel on kõik paigas? Kõik neli punkti on korralikult paigal?"
"See on see, et inimesed näevad sinus midagi, mis ei ole veel välja tulnud."
Teeme nüüd nii, et ma saan homme need kombinatsioonid üle korratud enne tundi ja siis O ei karju mu peale enam. Või kui karjub, siis mind see ei heiduta. Ja et see potentsiaal paiskub varsti välja, sest ma eriti ei jaksa enam kuulata, et ma ei ole piisav.

Mida teha? Vaja oleks mingit konkreetset nippi. Eks selle kõige all ole ka peidus mingisugune kartus eksida ja ebakindlus... vaikust on vaja.