Laupäev, 29. september 2012

Täna ON see päev

I finally got the hang of it!





Eile siis oli lõpuks selline korralik Tallinna pidu.
Käisime K-ga kõigepealt üht teatri diplomilavastust vaatamas. Pean tunnistama, et ma ei saanud midagi aru. Tõesti. Tegelikult ma ei olnud ka väga motiveeritud aru saama, sest mulle juba algus ei meeldinud. Huvitavaid hetki iseenesest oli ja inimesed, kes seda tegid on ka väga huvitavad. Võib-olla ma pole lihtsalt niivõrd teksti ja teatru uute vormide inimene.

Siis aga läksime K-ga poodi ja ostsime rummi ja koolat. Algas retk läbi linna otsides kohta, kus seda vaikselt libistada. Lõpuks maabusime saiakas, sest kõik muu oli kuidagi täis. Ma polnud nii ammu seal käinud. Seal oli endiselt hubane.
Rääkisime oma seminaritöödest ja tulevikuplaanidest, kui üks hetk helistas A. Olin üllatunud ja hetkeks kõhklesin, sest O oli tegelikult öelnud, et ma ei suhtleks temaga. Aga saatus oli too hetk siiski vastuvõtmise poolt. Ja väga hea, sest A viis meid TTü peole. Vau! See oli lihtsalt niii kreisi. Nii veider pidu. Tohutult inimesi kuskil parklas ja isegi meeskond oli kohale aetud. See oli nagu mingi festival. Tundsin end ikka suhteliselt maainimesena, sest ma olen nii harjunud meie hubaste-tunnen-kõiki koolipidudega.

Me valetasime K-ga, et oleme keemia I kursuse tudengid.
"Miks keemia?"
"Sest keemia on elu! Kõik taandub keemiale! Terve universum!"

Ja meid usuti. Aga nii kohtusime ka just kõige lahedamate inimestega. Pärast tuli muidugi veidi selgitustööd teha, aga kuna me kõige muu suhtes olime ausad, siis polnud väga hullu.

Edasi sattusime ühte korbihoonesse. Sellised asjad juhtuvad ainult siis kui ma K-ga väljas käin. Üritasin ühele noormehele teha selgeks oma teooriat sellest, kuidas eestlased ikka peaksid olema palju avatumad ja vastuvõtlikumad teiste kultuuride suhtes. Ta ei paistnud väga olevat minuga ühes paadis.

Levikasse läksime ka ikka. Ja te ei kujuta ette kui armsa poisiga ma tutvusin. Me rääkisime nii pikalt juttu. Võib-olla me bondisime (täiesti lõpp, aga ma ei suuda leida sellele sõnale eesti keelset vastet) sellepärast, et me ei leidnud kedagi teist enda sarnast. Praegu on veidi selline "kõik inimesed on ilusad ja head"-tunne.

Täna ma sain aru, kuidas selle A&A situatsiooniga ümber käia tuleb. Võti on selles, et tuleb käituda nii nagu A käituks. See on mäng. Kaardid tuleb lihtsalt enda kasuks pöörata. Emotsionaalsel tasandil toob see muutuse ja niimoodi ma vabadusse lendangi.

nii kuumad tüübid ikka..


Neljapäev, 27. september 2012

Mul on viimasel ajal kõht kogu aeg tühi.

I selle peale: "Seksi rohkem."

See on päris vahva, kuidas sõpradelt hakkab aja jooksul uusi reaktsioone tekkima. Teine üllataja oli O, kui me pühapäeval jalutasime. Mina mõtlesin, et saaks niisama kokku ja räägiks natuke elust ja olust, naudiks päikest ja sügisilma. Aga kuidagi juhtus nii, et teemaks tuli armuelu, mille peale pani ta mind lihtsalt niimoodi paika, et mul midagi enam öelda ei olnud.
See oli imetlusväärne.

Üldse need tüdrukud on imetlusväärsed minu jaoks. Istusime eile koos laua taga füüsik, politoloog, filosoof ja tantsija ning jõime veini.
Alles mõnda aega tagasi rullisime kõik koos põrandal. Ausalt, tahaks nendega veel tantsupõrandal kohtuda. Tahaks näha mis nende aastate jooksul nende kehadesse on talletunud, mis muutunud ja mis endiselt samaks on jäänud.

Ööd!

Reede, 14. september 2012

Tugevad isiksused

"Kui sa ei oleks K sõber, siis ma ilmselt kardaksin sind. Aga see, et teie olete sõbrad, see annab natuke lootust."

Aprioorne maja.

Mõtlemine toimub metatasandil. Eile sain sellest K puhul aru. Muidu nii armas, aga vahel triivib ära metatasanditele.

Ja mind pandi tugevate inimeste ritta. Muidu oleme ka eliit.

Olen vist halb inimene, aga mulle väga meeldib see.

Neljapäev, 13. september 2012

Helid tualettruumis.
Ma arvan, et see hakkas siis kui ma vetsus olin. Need helid. See oli justkui muusika. Oh, kuidas ma nautisin seda meelepetet ka veel siis kui ma sain aru, et tegemist on kõigest ventilaatori ja kõrval olevast vetsust laskuva vee hääl.

Kõik oli kuidagi väga kummaline. Inimesed suhtlesid minuga ainult tantsides.

Viljandi on endiselt Viljandi. Vähemasti ma tunnen, et mul on oma salapesa.