Pühapäev, 30. mai 2010

Telefoniviirus?!

Hommikuti, tavaliselt enne 10-t helistab mulle mingi tundmatu number. Laseb vist ühe korra kutsuda ja paneb siis ära. Iga päev ühe korra. Paaril korral on õnnestunud vastu ka võtta, aga tavaliselt kuulen kinnist tooni.
Mulle tundub, et see on mingi viirus. Umbes selline, et helistab ja siis ma pean mingeid hulle summasid pärast maksma. Pealegi on see kuidagi nii automaatne, et see ei tundu päris inimene olevat.

Ma püüan siiski õnnelik olla.

Mul on naljakad radarid: tunnen ära Lõvi tähtkujud, geid (kuigi tuleb tunnistada, et ma ei ole viimasel ajal seda eriti treeninud) ja eurovõidulaulud (alles siis kui kõik lood on esitatud).

Ja armastusest mõelda ei tohi.

Neljapäev, 27. mai 2010

Eile panin tähele, et minuga vestlema ei tuldud. Ainult A ja kursakad. See tegi mind kurvaks. Tantsida oli raske. Peas oli kogu aeg see, mida M H-lt küsis, ja kartsin, et iga mu liigutus vihjab sellele, et ma sebin kedagi. 
Sellest tekkis ka "janu"....et ma ei keskenduks sellele, mida teised arvavad. Aga ma raha kokkuhoiu mõtteis loobusin tantsimisest. 
Järeldus: šovinism viib mind alkoholismini.

Aga kui ma iluspoisi M-ga ei olekski suhtlema hakkanud, poleks ma teada saanud, et.....

Teisipäev, 25. mai 2010

Loo tegemisi

Aina rohkem mulle tundub, et ma hakkan jõudma lähemale sellele, mida ma publikule pakkuda tahan. Eile läks meil K-ga hästi. No, tõesti. Minu jaoks on see ikka kordaläinud kui maali ja butafooria õppejõud tuleb minu juurde sõnadega, et ta pole ammu midagi nii head näinud. Ei, me pole tuttavad. Ta on vahva õppejõud seljakotiga, aga, et talle meeldis, see on hea. 
Ja noh, muidugi R ja J, kellele ka meeldis. Ja ma üldse ei mõelnud, et neile peaks meeldima.
Üks korralik tagasiside on veel tulemas, siis kuuleb seda kriitikat ka. Pean veel end õigesti häälestama, et ma liiga närvi ei läheks või kaitsvat positsiooni ei võtaks. 

Täna tantsisin oma esimese tango...

Armastuse teema on veel õhus... 

M-i etendus oli hea...no, tõesti...

Ja kuigi homme tuleb üks eksam, milleks ma pole veel valmistunud, sooritada, siis üleüldiselt on selline mmmm-olemine.


mm
mmm

Aga ma mõtlen, et kas J-ile mu soolo meeldiks...?

Laupäev, 22. mai 2010

Läbikäiguhoov

Kuu: "Kus lähete?"
Krr: "Peole."
Kuu: "Sinna parklasse?"
Krr: "Jajah."
Kuu: "Pane siis midagi korralikku selga."

Krr: "Me lähme tööle. Raha peab teenima."
Kuu: "Päris kehv töö."

ML: "Minu meelest on lõbutüdrukud üsna üllad. Mõtle, pakuvad armastust."
Kuu: "Seda ju iga mees otsibki, kes sellist asutust külastab. Armastust."

ML: "Me oleks head lõbutüdrukud. Kas me oleksime head lõbutüdrukud?"
Kuu silmad liiguvad meie kehadelt üles-alla.
"Jah, sobite küll."

Aga kui mina tahan armastust? Millisesse asutusse ma minna saan?

Nädala saavutus: normaalne vestlus sms-ninjaga
Nädala hetk: suure soojaga autos, vestlus teemadel Eestis on liiga palju omavalitsusi, õpetajatel pole tegelikku vastutust oma töö ees jms....ja raadiost "Young folks"
Nädala avastus: see valgustaja, kes kellelegi päriselus ei meeldi, tantsib tegelikult lahedalt

Reede, 14. mai 2010

Nohune looming ja pidu

No ikka ei lükka küll edasi oma soolot. Pärast seda kui ma olin täiesti kindlalt otsustanud, et ma ei tee oma soolot kahe nädala pärast, läksin õhtupoolikul saali ja kõik lihtsalt tuli. Mul tuli meelde see üks harjutus pilguga ja üritasin teha olemasolevaid liikumisi selle harjutuse raames. Ja see käivitas kõik. Järsku sobis kõik kokku. Päris tervikut siiski ei tekkinud.
Aga siis oli meil muusikuga proov. Algul oli natuke kohmakas, aga ta tegi väga kihvte helisid. Tantsisin talle mitu korda ja asi hakkas aina jooksma. Tema jälgis mind ja mina hakkasin tema järgi tegema. On üks heli ja liikumine, mis teevad mind ära ütlemata õnnelikuks, K ütles, et ta kujutab siis alati ette, kuidas mul on kohutav peavalu.

Pidu oli kihvtim kui ma oleksin arvanud. Ma olin ka ainus meie kursuselt, kes nägi uut esindust lavale kutsutuna. Kaotasin oma telefoni ja tantsisin A-ga.  Siinkohal märkus iseendale: koolipäevadel ei jooda! Järgmine päev on väga halb balletti teha ja tõenäoliselt saad sa sellest pidutsemisest ebameeldiva nohu.

Ilus poiss tuleb võib-olla minu juurde öömajale. Võiks kasutada ära tema teadmisi ja jutustada näiteks Žižekist või Lacanist.

Kolmapäev, 12. mai 2010

Jalutused K(allima)-ga

Täna hommikul mõtlesin, et lükkan oma soolo edasi. Mulle tundub, et ma ei tööta pinge all kuigi hästi.
Siin viimasel ajal on teemas trikitamine vs tantsimine - kust läheb piir? Kas läheb üldse piiri?

Eile pärast kooki, mis ei olnud meile üldse mõeldud, hakkasime K-ga kodu poole liikuma. Põikasime Kulda ja kuulasime viimast M-i Tripple M-st. Nii ilus oli. Ja siis jalutasime pimedas Viljandis, tähed taevas säramas. Kuulasime ojavulinat ja ööbikulaulu. Ja siis ma mõtlesin, et temaga ma vist olengi veetnud oma kõige toredamad hetked ülikooliajast.

Mõtlesime, et lükkame lõpetamist edasi. 
Lükkaks kõike edasi, hetkel on ju tore!

Esmaspäev, 10. mai 2010

äää,,,,,pfhh_______armastusest on puudu.....öööööö

on
selline elu

Laupäeval nägin noormeest, kes oli ilus. Mul on vist alati ilusate ja tarkade inimeste suhtes kompleksid.

Lükkan edasi argipäevatunnet.
Õpin ja planeerin homme. Nagu alati.








Teisipäev, 4. mai 2010

Päikesepiste

See on vist nii, et kui M,L veedab terve päeva päikese käes, siis M-L saab sellest päikesepiste ja mõtleb, et kas ta nägu kukub otsast ära sellest õhetamisest.

Aeglaste naudingute aias süüakse õuna. Aeglaselt vist. Kuigi kui sõna-sõnalt võtta (nagu ikka meeldib mulle olla tähenärija), siis aeglane nauding tähendab pigem kauakestvat. Või kuidas? Aeglane...kas see on ka siis intensiivne nauding? Või eeldab ajakulu juba iseenesest vähenõudvat naudingut?
Aeg, nii väärtuslik on iga hetk, samas nii palju raiskamist. Milline on raisatud hetk? Kas siis kui tal ei ole pikemas perspektiivis tähtsust?

Sõprus läks kaela tagasi, aga ta polnud enam endine. Aga sõprus vist ei kuulugi kaela, käes võib olla. Vasakus. Siiski paremas.

R: "Mehed on palju mõnusamad."

Ja kas me tahame olla kurjad, isegi kui me seda tunnistame?

Pühapäev, 2. mai 2010

Juba teist päeva on Mulik Tallinnas tuiamas. Ta liigub ringi kahe veidra tegelase ja kummalise vankriga. Kindel siht puudub, puudub ka igasugune matemaatika, muidu oleksid vankri rattad veel terved. Kõigi lemmik küsimus Miks? jääb vastuseta. Mine tea, äkki see on mingi elementaarne vajadus, mis on ära unustatud. Ja kui on hoopis individuaalne, siis on alati võimalus teistel ära minna või sekkuda ja muuta suunda.