Esmaspäev, 29. märts 2010

Meditatsioon laval

Meie õppejõud K. V. on üpris tihti öelnud, et igavust vaatajas ei tekita sellega, et lavalolija igavleb. Mõtlen, et meditatsiooniga on sama. Selles mõttes olen alati tantsu pidanud meditatiivseks, et ühelt poolt on tantsija väga keskendatud olekus ja teisalt võib vaatajal mõte täiesti ära kaduda. Sellepärast mulle on alati meeldinud vaadata puhast ja voolavat koreograafiat. See on alati suutnud minus mingisuguse ärakadumise tekitada.

Selles tänases katsetuses ma ei ole kindel. Tähendab, see mõjus mõnda aega. Niikaua kui ma suutsin tajuda nende tundeid. Aga muidu kaks inimest üksteisele teiste ees silma vaadamas on kuidagi piiripealne asi. Tundus, et nad ei suutnud meid ära unustada või kaotada. Mõtlesin, isegi neid vaadates, et mis saanuks, kui meid seal ruumis polnuks. Aga mis juhtub kui vaadata teisele inimesele silma?

Reede, 26. märts 2010

Tahaks igas hetkes säilitada .sellist peent heleroosat tunnet, millel oleks shokolaadimaitseline olek ja kohvi lõhn...kõike seda helekollases valguses.

Kolmapäev, 17. märts 2010

...

Tahtsin kirjutada väikse kitukirja siia, aga kui ma sain aru, kuidas need sõnad siin mind mõjutama hakkavad, siis kustutasin kohe ära.
Ma siiski ei taha veel laskuda oma porisevasse ja pessimistlikku meeleollu, ükskõik kui ausad need tunded ka ei oleks. Praegu tahaks mõelda lihtsalt millelegi muule.





panin end naeratama...jei!

Pühapäev, 14. märts 2010

Neljapäev, 11. märts 2010

kuidas minust feminismi pooldaja saab

Enne kui J minuga käima hakkas, ütles ta ühele oma heale sõbrale, et mina meeldin talle. Ta sõber vastas, et ära temaga küll midagi aja, ta on mingi feminist. Ta sõber lähtus õpetajatepäevast kui nad meile tundi andsid ja me üritasime mingit mängu käima lükata. Tüübid ise küsisid, et kes meist täisealised on ja kas me ei taha hoopis alkoholi osta. Mängida me siiski ei saanud, sest abiturientidel oli meile kavaks pisuke nali, mis mulle väga peale ei läinud. Võib-olla selle tüdruku, kes oma kotist dildo leidis, arvates oli see veidi naljakam.

Iseenesest ei olnud ma 17aastaselt väga mõelnud sellele, et milline on naise roll ühiskonnas. Tundsin end ikka väga tüdrukuna, pigem lapsena. Polnud ju mul erilist vastutust või ülesannet. Ja muidugi ei sebitud mind ka kuigi palju. Aga end naiseks nimetada on praegugi üsna raske. Iseenesest vanus peaks olema piisav ja tegemised on ka vastavad. Vastutus iseenda ees on ka olemas. Aga naine...Kas ma olen seda?

Kui nüüd naistepäev oli, siis ma mõtlesin küll, et kui ilus see ikka oleks kui mõni noormees tuleks minu juurde lillega just sel päeval. Lihtsalt see, et keegi näeks minus piisavat naist, et mulle naistepäeval lilli tuua. Siis muidugi mõtlesin, et olen loonud endale sellise kesta, välise ilme, mis nagu ei eeldagi lilli. Kuigi ma ei saa päris täpselt aru, kust selline ettekujutus minu pähe on sattunud... Igatahes, ei suuda ma ise end naisena näha, sest see sotsiaalselt või kultuuriliselt kujundatud sugu - see milline üks naine on - ei sobi mulle. Ma ei vasta nendele kriteeriumitele.

Ja täna pärast filosoofia järjekordset loengut, tundus mulle, et ka minus on kinnistunud mingisugused mallid. Päris tugevalt. Ma tõesti arvasin mingi hetk, et helluse saamiseks või ilusate sõnade kuulmiseks, pean kasutama oma keha. Et minus ei ole miskit muud, mis võiks mõnele mehele huvi pakkuda. Muidugi oli natuke kurb kui ma sain aru, kui lihtsasti ma sellisesse lõksu jäin. Mina - kes ma protestin erinevate ühiskonna (minu jaoks) väärate arusaamade vastu - jäin siis sellisesse tobedasse lõksu, millesse jäävad "tavalised" või naiivsed naised. Noh, naiivne ma olen, aga tavaline....oh, ei, mina ei ole sugugi tavaline.

Tuleb välja, et ei ole ma sugugi nii eriline. Tõenäoliselt olen ma veel naiivsem ja rumalam kui mõni, kes vastab naise rollile rohkem kui mina. Siis aga nägin ma oma sobimatuse alget. Muidugi on süüdi keskkond, nagu mina ikka kipun arvama, igal juhul on meie nägemus naisest üsna põhjendamatu. Võinoh, missugune bioloogiline eeldus on nõude pesemine? Kuidas see saab sõltuda soost?

Ja ei sõltugi. Pean end lihtsalt inimesena käsitlema. See muidugi ei tee mu elu lihtsamaks. Ses suhtes, et nüüd pean end teostama/tõestama ühiskonnale vajalikuna. Ei saa nagu meeste peal liugu lasta. Ja muidugi ei tea ma kui paljuks ma üldse võimeline olen.

Pühapäev, 7. märts 2010

Klassiekskusrioon ehk ootamatusi täis Tartus käik

Tudengid seal pidutsevad igapäevaselt.
Pidu ei lõppe enne hommikut ehk kell pool üheksa hommikul helistas M I-le, et küsida, mis me teeme.
Äkkmõtetest saab tegelikult ka asja ehk mõtlesin, et lähen I poole niisama teed jooma, aga et ta elab Raekoja platsis, siis "läheks vaataks, mis toimub" võib lõppeda varahommikuse põhku pugemisega.
Kui sa avad korteri ukse uutele, siis nad arvavad, et sa elad seal.
Mõnikord ei ole valge lambilüliti välimuse ja tulekesega lüliti hoopiski mitte lambi lüliti.
Puudub selline koht nagu Tallinnas on Läbutänava baarid, kus saab tasuta popmuusika järgi tantsida.
Esimese klubikogemuse põhjal ei ole klubid lahedad.
Tartu on väikelinn ehk mitu endist klassiõde võib baarist leida.
See ei ole müüt, et inimesed laudadel tantsivad.
"Kui sa oleksid piraat, siis.."-sebimisvõte on teostatav mõlemat pidi.
Tasuta lõunad on olemas ja neid ei pea küsima.

K: "Mis sulle naiste juures meeldib?"
A: "Ausus. See on kõige tähtsam. Ma pean saama inimest usaldada."

Ei ole mõtet anda endale lubadusi, mida ma täita ei suuda.

Kolmapäev, 3. märts 2010

Köögijutud

H avaldas, et ta ütleb une pealt asju. T rääkis, et A-ga saab ta hästi magada ka kaisus.

Tuli ka jutuks, et kas keegi on ka esmasel kohtumisel kuti poole läinud. Kas siis kuskilt peolt või baarist. H arvas, et see on ohtlik, sest äkki on sel kutil kodus surnud naiste pead. T ka väga ei hinnanud sellist käitumist. Sellistel hetkedel tunnen ma end tavaliselt kuidagi valesti käitunud olevat ja siis hoian oma suu parem lukus. Aga ma tõesti ei arva, et kutid käivad ringi ja mõtlevad, et kelle pea ma täna otsast rebin.

Ja muidugi kõige põnevam: R on rase! Ehk siis kui ta aasta tagasi ütles, et arvatavasti saab tema esimesena lapse, siis tal oli õigus. Samal ajal H ja Ra arvasid, et mina saan olla see õnnelik esimene ema. Nad vist arvasid, et ma unustan end kaitsta või miskit. H ja T muidugi pidasid R-t heaks näiteks kuidas ilma kaitseta jääb ikka kohe rasedaks.

mnjah...


Läksin oma mantlit võtma, aga sain hoopis ühe ootamatu kalli.