Neljapäev, 22. detsember 2011

One down, two to go

Tegelikult oleme veel kolmekesi, aga pyhap2eval ta lahkub. Et natuke p6nevust s2iliks, siis esyialgu ma ei maini, kes meist lahkub.

Aga edasi minna me veel ei plaani. No, me kaks, kes me siis j2tkame. 

Yks p2ev leidsime hunniku l6nga ja vardaid ja heegeln6elu ja me M-ga oleme juba m6nda aega vanaemasid m2nginud. M on j6udnud juba sokid ja kindad kududa. 

Teist p2eva juba otsime maalidele ja piltidele oma kohtasid ja kaks 88d tagasi, sain ma eraldi toa. R22kides 88dest, siis siiani oleme alati 6htuti kuud n2inud, aga kaks v6i kolm 88d tagasi kadus ta kuhugi 2ra. Kui keegi oskab seletada, kuidas kuu liigub, siis ma olen v2ga huvitatud sellest informatsioonist. Ma vaatasin maja taha ka, aga ta ei olnud seal. 

H2id j6ule!

Pühapäev, 11. detsember 2011

6htus88giks on kilo viinamarju igale

M6ned p2evad tagasi viis Sol (meie host) meid kirikusse/lossi (millegip2rast nad ytlevad selle kohta castle, v6ib-olla seet6ttu, kuna seal toimuvad teenistused ainult kord kuus). Pakkisime kaasa v6ilevad ja m6ned puuviljad ja asusime teele. S6itsin J-ga tandemil. See kuulus kunagi Soli vanaemale, kes pimedana osales paraolympial.

Tegin h2sti palju pilte, aga kuna Solil endal on ainult mac, millel pole m2lukaardilugejat, siis kahjuks ei n2e te neid pilte niipea. Igal juhul, tee oli h2sti ilus. Peatusime iga natukese aja tagant, et imetleda rosmariini, 2mblikke ja korjata viinamarju ja mingeid veidraid kaktuse asju, mis maitsesid super h2sti. Neil oli selline meloni ja arbuusi vahepealne maitse.

Ja siis l2ksime soolalompidesse (j2rveks on neid natuke palju kutsuda, v6ib-olla allikad). Keset eimiskit leidsime sellise suuremat sorti soolavanni, kuhu me siis otsustasime sisse pugeda. Lykkasin varbad sooja muda sisse ja p2rast umbes 15 minutit v6itlemist kylma veepiiriga vastu mu keha, sain ennast kurguni vette lykatud.

J2rgnes mudaralli ja p2ikse k2es kuivamine ja siis uuesti v6itlus kylma veega. Aga nahk oli p2rast sile nagu beebipepu. Leidsime veel yhe lombi, kuhu M ja Sol pikemalt m6tlemata sisse ronisid.

Eile tegime nukuteatrit ja poisid 6petasid mulle natuke klaverit. Arvake 2ra mida nad mulle 6petasid... Just ma oskan nyyd m6lema k2ega heliredelit m2ngida. Jee!

Ja t2na, p2rast m6ningaid v2rviparandusi, l2ksime viinamarju korjama. See on mingi istandus, mis on meie maja l2hedal ja seal v6ib niisama korjamas k2ia. Tuleb lihtsalt v6tta oma kott kaasa ja korjata v6ib nii palju kui syda ihkab. Jah, meil on nyyd kodus kilode viisi viinamarju ja k6ik on juba kurguni neid marju t2is topitud.

Sol: "We could eat the grapes and see who can eat the most without stopping."

Kolmapäev, 30. november 2011

Hipid, prygimaja ja teekond Hispaania p2ikese all

Eelviimasel 6htul Bugarachis vaatas S minu synnikaarti ka. Mul Pluuto m8llab ja ma olen h2sti palju elusid naisena siin maa peal olnud ja selle eluga arvatavasti valmistun eluks mehena. Ta kysis, et kas mul on kunagi olnud seda tunnet, et ma olen m6ne inimesega eelmises elus kohtunud. Loomulikult, ma haakun osade inimestega kuidagi h2sti kiiresti, aga seda tunnet ma vist otseselt ei ole tundnud.

Igal juhul, saime teada oma elu eesm2rgid ja mis meil seal alateadvuses k6ik v6ib olla ja asusime teele. S ja J (meie hostid) arutasid, et kuhu teeotsale nad meid viivad, et me saaks h22letama hakkata ja S arvas:
"If they could hitchhike to Bugarach, why don't we just take them down the mountain and they can start there."

J, tema naine oli aga v2ga emaliku suhtumisega. Andis meile toidumoona kaasa ja viis meid j2rgmisse v2ikesesse linna. T6stsime oma asjad v2lja, j2tsime J-ga hyvasti ja hakkasimegi h22letama. Ma arvan, et J polnud veel autossegi j6udnud, kui ma oma k2e yles t6stsin ja auto peatus. Meil v6ttis omajagu aega, et aru saada, kas see auto meie p2rast peatus. T6esti peatus. Hiljem kujutasime, ette kuidas S seda kuuldes naerab oma kummalist aga siirast naeru.

Too 6htu j6udsime juba Hispaaniasse. Polnud v2ga pikk maa tulla. Meie motivatsioon oli aga vist ysna madal, sest j2rgmine p2ev liikusime edasi umbes 100 km-t. Esimeses bensukas, kus me 88bisime, kysisime 6htu hakul, et miks on yldse liikumine ja universum. Jah, meil on sellised vestlused ja kujutage pilti meil on ka kolm eri arvamust. Ja siis otsustasime suitsetada natuke tykki, mille andis meile yks mees yhes bensukas Prantsusmaal. Ema, ma v6in sulle hiljem kodus selle kohta aru anda, praegu ma ei hakka pikemalt selgitama, mis see t2pselt on.

Suitsetasime siis tykki. M muidugi ei julgenud: "Miks me kunagi siis ei suitseta kui me kohal oleme?"

M-L: "Kus kohal? Me oleme kogu aeg kohal."

Sellega saime M-i ka kampa ja me retk algas. Nagu ikka tekkis mul tohutu mindtrip, aga seda t2nu sellele, et M ise kysis igasugu kysimusi ja minu m6istus on selline, et kui sellele midagi maitsta anda, siis ta ka n2rib seda. Pikalt. Nagu ikka seletasin k6ike l2bi keha. Ma arvan, et ma muudmoodi enam ei suudagi. J kuulas meid ja ytles, et me r22gime t2iesti erinevatest asjadest, meile muidugi tundus, et me r22gime lihtsalt teiste s6nadega. See selleks...

J2rgmine p2ev leidsime end bensukast minimaalse motivatsiooniga. M-i ja J-i oli 88sel rynnanud sajajalgne, mist6ttu M-i n2gu oli paistes ja ta arvas, et on maailma koledaim inimene. J-il oli j2lle yks neid momente, kus ta j2taks k6ik sinnapaika ja l2heks koju. Ja mind ajasid need flirtivad hispaanlased segadusse ja ma ei julgenud kysida. Siis tuli meie juurde yks noormees, kes samuti h22letas. Ta oli yks rainbow inimestest ja siis ta r22kis, kuidas inimestelt tuleb kysida h2sti r66msameelselt ja kuidas ta 88bib alati telgis, et ennast taastada.

Istusime kolmekesi oma kottidel, ootasime, et keegi meist kysima l2heks ja vaatasime, kuidas seesama noormees jooksis autode juurde, et neilt kyyti kysida. Ootasime, et ta saaks peale, et pinge oleks v2iksem. J kuulas juba muusikat ja M-iga arutasime, mida peale hakkata oma t2helepanuvajadusega.
M: "Mingi hipiauto! Mari-Liis, mine kysi, sa oled nii ilus t2na."

Ajasin ennast jalule (no, sest mulle endale tundus ka, et ma olin jube kena too p2ev) ja l2ksin kysima. Hipiauto vastas eitavalt, aga seal oli yks mees, kelle dzemper meenutas mulle A oma. Hiljem selgus, et temagi on trummar. S6itsime bensukast 2ra ja n2gime toda r66msameelset hipid endiselt seal jooksmas auto juurest auto juurde.

J2rgmise 88 veetsime ka bensukas ja siis j6udis k2tte pyhap2ev. Autosid oli jube v2he, keegi l2himast linnast kaugemale ei s6itnud, meil oli toit otsas, bensukahinnad olid nii laes, et ma k2isin mitu korda poes ihalemas shokolaadi kordagi ostmata, sest see oli lihtsalt niiii kallis. Ja loomulikult meie motivatsioon oli j2lle maa alla vajunud. Saime autoga j2rgmisse linna, Tarragonasse ja otsustasime sealt rongi v6i bussiga edasi proovida.

Rongijaamas saime teada piletihinna ja selle, et me j6uaks j2rgmisse linna alles 6htul ja et mis siis saab jne. Mul isiklikult hakkas tekkima kerge paanika. Istusime rongijaama ette pingile ja v2hemasti mina hakkasin kurtma.

Ei kusagilt ilmusid v2lja kaks sakslast, kes olid ka h22lega reisimas. Julius ja Vasja. Neil polnud raha ega syya ega ideed, kus nad j2rgmise 88 veedavad. Erinevalt meist olid nad r66msameelsed ja entusiastlikud. Nojah, neil oli ka p2ris palju rohelist, mida nad meile r66msalt ka jagasid. Nad tundusid toredad ja nad r22kisid, et nad ilmselt l2hevad randa magama vms ja ma juba kysisin M-ilt, et kas me ei taha nendega j22da, sest nad olid nii muretud. Ja siis nad kysisidki meilt, et kas me ei taha nendega j22da. J2imegi.

Hakkasime otsima kohta, kus 88bida, kui me k6ndisime m88da kirikust ja Juliusele meenus, et sealt vahest antakse toitu. L6pptulemusena saime hunniku kypsiseid, juustu, mahla ja vaniljepudingut. Meil siiski polnud kohta, kus magada. P2rast m6ningast otsimist tegime s88gi- ja rohelise pausi. Istusime kuskil silla 22res ja yks hetk tuli kuskilt p66saste vahelt v2lja yks mees tyhja plastpudeliga (teate, selline 5-liitrine). Tervitasime teda ja j2tkasime oma toimingutega. M6ne aja p2rast tuli mees tagasi, pudel oli poolenisti t2idetud mingi kollase vedelikuga, ja ta hakkas meiega vestlema.

"What is this?" kysis keegi, viidates pudelile.
"This is for electricity. I want to watch TV."

Kuidagi j6udis ta sinnamaale, et ta kutsus meid oma koju, kus me saanuks 88bida. Julius l2ks temaga kaasa, et kohta yle vaadata.

Samal ajal olin mina silma visanud Vasjale. Istusin tema k6rvale ja millegip2rast hakkas ta r22kima oma tervet elulugu. Ma olen juba yle kuu aja reisinud kahe S6nniga, kahe minuti jooksul kellegi elulugu kuulda oli minu jaoks liialt suur katsumus. Ma lihtsalt ei kuulnud, mida ta r22kis. Ytlesin, et ta rahuneks maha ja ta vaatas mulle pikalt silma ja ytles:

"I know you. The first moment I saw you.. I know you, like from past life or something."

Mitte keegi mitte kunagi varem ei ole mulle midagi sellist 8elnud. Ja nyyd pange see kontekst ka juurde, et S r22kis, kuidas mul eelmistes eludes on tohutult lyyasaamisi mingites suhetes. V6ib 8elda, et ma olin kergelt yllatunud.

Vahepeal tuli Julius tagasi ja r22kis:
"He has a house. And it's made of trash."

Kodutu?? Pidasime pisut aru ja l2ksime ikkagi vaatama. Enne tuli aga yletada sild, kus s6itsid rongid ja kus ei olnud etten2htud ruumi inimestele k6ndimiseks. Minul pidi piss pyksi tulema, aga M l2ks ees v2ga julgel ja kiirel sammul ja ellu j2ime k6ik. J2rgmisel p2eval sedasama silda yletades, m6tles J, et teeb pisut nalja ja ytleb meile, et rong tuleb. Me kartsime rongi aga nii v2ga, et hakkasime kohe jooksma ja yldse tagasi ei vaadanud. Loomulikult mingit rongi ei olnud.

Too 6htu aga j6udsime siis sinna majja. Seal oli mitu maja ehitatud ma-ei-tea-millest. Tal oli veranda isegi. Ja v2ikeste kunstiliste lisanditega, sest see tyyp tegeles maalimisega. Lisaks oli tal umbes viis kassi ja koera ja palju-palju rohelist. Nii palju, et ta suitsetas puhast 6it.

Minul kammis kogu see situatsioon veidi 2ra ja j2in v2lja istuma. Vasja muidugi yhines minuga, selleks hetkeks oli ta juba nii armunud, et mul oli tunne, et ta v6ib teha yksk6ik mida ma soovin. Aga ma ei ole j6hker, ma soovisin ainult, et ta natuke rahulikumalt r22giks. Ja kui me siis yks hetk kallistasime, tundsin ma esimest korda seda, et ma olen selle inimesega varem kohtunud. Kuidas ma kunagi varem olen veidi emalikult kallistanud seda inimolendit ja kuidas tema on justkui nutnud minu embuses.

Vaatasin talle silma ja ta ytles: "You give me so much safety."

Vasja inglise keel ei olnud just k6ige tugevam, aga ma sain aru, mis ta m6tles. Mulle tundus, et isegi rohkem kui ta ytles.

J2rgmine p2ev l6ime h22letamisele k2ega ja s6itsime bussiga peaaegu sihtpunkti. 88 veetsime rannas. Ma magasin juba teist 88d edukalt v2ljas. Kui muidugi see v2lja arvata, et seal rannas tuli t2navapuhastusauto ja puhastades jalak2ijate teed mu pea kohal, pritsis mulle liiva ja vett n2kku.

Ja nyyd oleme tantsija juures. Ta on t2itsa p2ris tantsija. Tantsis Hollandis mingis kompaniis, mis on v2ga tugev. Aga et ta kasvas yles hipiperes, siis ta teeb seda, mida hing ihaldab ja nyyd ta teeb korda oma vanaema maja, et sellest teha teemaja. 

Pühapäev, 20. november 2011

Taize, Bugarach ja l6putu sygis

M-L: "Mul on nii hea meel, et te mind l6puks siia t6ite."

M: "Nii et sa oled ka nyyd Taize jynger."

Olen jah. T6esti imeline koht. Valetan, koht tegelikult ei olnudki midagi nii imelist, aga ma arvan, et see rutiin ja inimesed tegid asja nii imeliseks. Kes k2inud, see teab ja kellel k2imata, see mingu vaadaku ise. Kysisime Eesti Vennalt endale Eestikeelse piibli ja pole kaugel see hetk kui ma seda lugema hakkan. Hetkel lihtsalt oleme sellises peres, kus on taoismist erinevaid raamatuid ja laual on shiatsust raamat, nii et lugemist on kyll. Huvitav on muidugi see, et ma tahan lugeda. Aga Herr Hein v6ib r66mustada, sest ma ei olegi kristlusest nii kaugel nagu ma arvasin. Oleneb muidugi, kuidas t6lgendada...


Ma arvan, et see oli laup2eval kui ma esimest korda t6statasin teema, et ma tahaks rohkem spirituaalsetes paikades reisida kui niisama t88d teha ja syya. Ja pyhap2eval m6tlesime M-iga, et mismoodi me neid paiku siis leiame. Aga tuleb v2lja, et kui yhendus on hea, siis v6ib jumal natuke ka vastu tulla. Pyhap2eva 6htul tutvusime R-iga, kes oli Belgiast Taizesse n2dal aega h22letanud. Noormees. Yksi. Ei saagi aru, miks tal nii kehvasti l2ks. Aga tema r22kis meile yhest budistlikust kommuunist Hispaanias ja j2rgmine p2ev r22kis yks animator teisest budistlik-kristlikust kommuunist. Vastused hakkasid tulema ei kusagilt.... Toosama, animator oli yhtlasi ka fysioterapeut ja tegelenud tantsuga. Nii tore oli yle pika aja r22kida kellegagi tantsust, kes sellest ka midagi teab.

Ja siin, Bugarachis, oleme yhe abielupaari juures. Neil on maja t2iesti oma m2e otsas. P2ris eepiline on aknast v2lja vaadata ja n2ha kivimyrakate taustal raisakotkaid lendamas. M6lemad tegelevad siin astroloogiaga, eile vaatas peremees J-e synnikaarti. Eks meil t2na l2he M-iga rebimiseks, m6lemad ootavad, et saaks kuulda t6de oma "elu ylesande" kohta.
Ainuyksi nende raamaturiiuli t6ttu v6iks j22da siia igavikuks, aga lisaks on neil tantsusaal.

Ja see l6putu sygis... Jube kylm on kui peab telkima ja h22letama. Valgus ja ilmad ei soodusta yldse ringi liikumist. Vaimul hakkab kiiresti raske. Aga midagi selles kylmas kannatuses on.


Neljapäev, 27. oktoober 2011

Kaevan maad ja riisun lehti

Brysselis saime v2ga laheda pere juurde. Ma ei tea mis v2rk sellega on, et me muudkui perede juurde satume. Mees oli britt, kes oma profiilis mainis tantrat ja Oshot ja ma kirjutasin, et loen seda Mantak Chia raamatut, mille peale ta meid r66muga vastu v6ttis. Naine oli l2tlane, aga vene p2ritolu. Ja siis kaks pisikest last.

Brysseli kesklinn oli nagu oli. Kohati lahe. Teate, siin on klaviatuur nagu trykimasin, igat t2hte tuleb ikka vvvvvvajutada. Nii et ma kirjutan parem sellest kohast, kus me praegu oleme.

Prantsusmaal. Me h22letasime siia kaks p2eva. Esimene autojuht, kes meid peale v6ttis oli purjus.
"I have a problem with drinking. But no accidents."

Kui ta peatus, et arsti juurde minna, koukisime M-ga oma turvav88d istme alt v2lja. Iseenesest oli mees nii lahke, et viis meid bensukasse 2ra, aga noh, ta oli ikka purjus. Ema, 2ra muretse, ma olen t2iesti terve.

J2rgmine auto s6itis m88da v2ikseid teid Orleansi. Seal panime oma telgi pysti ja kuigi selles kaheinimese telgis oli veidi kitsas, sis v2hemasti soe. Kusjuures, ytleks, et isegi k6ige soojem magamine senistest.

Teisip2eva 6htul j6udsime siis siia. Chateausse. Siin elab yksik mees kasside, kanade ja hobustega. Ta on istunud vanglas narkootikumide myygi p2rast. Kaks korda. Ta tegi sm m2ngude jaoks kummist r6ivaid. Tal oli oma punkbaar ja nyyd elab ta siin. Ta on Inglismaalt ja umbes 60aastane.

Siin on t6esti m6nus. Soe ka. J ja M elavad kylalistemajas, mis n2eb v2lja nagu hotellituba. Minu tuba on pisike ja alles renoveerimisj2rgus. Hommikuti teen harjutusi r6dul ja 6htuti vaatan seal t2hti.



Kolmapäev, 19. oktoober 2011

Madalmaades on elu vaikne

Esmasp2eval vaatasime Dysseldorfis kaarte ja m6tlesime, et oh, tunni aja p2rast oleme kohal ja p2ike paistab. Kui me lennujaamast v2lja tee 22rde j6udsime oli kell juba 3 ja me ei teadnud, mis suunas me h22letama peaksime. Mina olin paaris O-ga ja M oli siis J-ga. Yks auto peatus.
"Holland? No, no. we are not going there?"

Minu kysimise peale, et kas ta teab kummal pool see v2hemalt on, vastas ta ikka kindlalt, et ta sinna ei s6ida. Mis seal ikka.
M6ne aja p2rast jalutas m88da yks tyyp. Kysisin temalt kuhu Holland j22b ja ta n2itas k2ega teises suunas. K6ik naersid. Kysisin, et kas ta on kindel. Ta oli kindel.

L2ksime teisele poole ja p2rast maisit6lvikute n2rimist arvas M, et enne h22letasime ikka 6igel suunal. L2ksime tagasi ja 6ige pea v6eti meid peale. Kusjuures k6iki nelja. Juhhei! Juht oli ylikooli professor hariduse vallas. Viis meid Nijmegenisse ja andis m6ned juhtn88rid edasiseks toimetamiseks. Muidugi suutis ta meid 2ra hirmutada, et hollandlased enam-jaolt inglise keelt ei r22gi ja h22letavad ainult kodutud. H22letamisega oli kyll raskusi, aga inglise keelt on siiani enamik r22kinud.

Tuleb mainida, et hollandlased on v2ga s6bralikud, vahest liigagi. Yks tytarlaps viis meid bensujaama, v2ites, et sealt l2heb rohkem inimesi meie sihtpunkti. Aga j2ime sinna l6ksu ja olime sunnitud kasutama rongi. Rongi kasutamine on ylimalt lihtne. Natuke kysid inimestelt ja enamik infot on v2ga h2sti leitav. Iisi-briizi.

M ja J olid juba kohal kui meie rongijaama j6udsime. Nad tulid meile vastu. Meie hostid on 6-liikmeline pere. 4 tytart. I alati ytleb, et tytreid suudavad maailma tuua ainult tugevad mehed. Well, I, mulle tundub, et su isa leidis endale vastase.
Nad on kristlased. Elanud Mosambiigis ja Angolas ja kyllaltki avatud. Parasjagu teeb M meile k6igile syya ja mina otsin couchsurfist meile uut 88maja. Poisid k2isid linna peal.

Ammast ka. V6tsin darshanit t2na. See on siis see kallistus, mida ta jagab. Iseenesest seal h2ngida oli v2ga m6nus. Natuke tukud, siis venitad ja tantsid veidi ja v6ib-olla mediteerid. Sai pisut ringi ka vaadatud. Ja t2na siis darshan. Istusime O-ga k6rvuti kui yks mees kysis: "Are you together?"
Ma arvasin, et ta m6tleb, et oleme paar. Vastasin eitavalt ja ta v6ttis mu k2est kinni ja vedas mind Amma juurde. Ma ei saanud midagi aru. Mul paluti p6lvitada ja juba Amma kallistas mind. Ysna tyhi kogemus. Ei ole vist minu jaoks see Amma asi.

Laupäev, 15. oktoober 2011

viimased päevad siin

Nii, lõpuks siis hakkan ka teele minema. Ei mingeid idatuuli praegu. Võib-olla just idatuuled, et puhuvad läände. Aga jah, esialgu lihtsalt veidike allapoole lõunasse. Praegu midagi kindlat ei ole. See ongi kõige veidram. Ja siis kuidas kõik ootavad selliseid kindlaid vastuseid. On seal ikka turvaline? Te ei lähe ju kuhugi Lähis-Itta? Dubi-dubi-dubi-dooo.... Nagu ma peaks teadma, mis me teeme. Hea et lähemegi. See võttis isegi liiga kaua aega. Jube keeruline on pakkida kotti teadmata ajaks.

Esmaspäev, 3. oktoober 2011

Neljapäev, 25. august 2011

Ma elan teises peatuses

Tuuled puhuvad ikka veel itta. Üha tugevamini. Varsti kui ei puhu, siis lähen ikka. Ootan juba.
Seniks tööpäeva otsa teine ja kolmas. Rahatrahv, kuna ma ei osanud koodi peale panna. Veise võistlus, sea võistlus, punase veini võistlus ja töökaaslased, kes kuulavad Sky plusi. Ma tean varsti kõiki popplugusid peast. Kummaline, kuivõrd mind selline muusika tegelikult häirib.
Arusaamine veidrast suhtest ja kui palju sellel mulle tegelikult ka anda on. Igavene teine?

Neljapäev, 4. august 2011

Ebaõnnestumisi

Ma ei saa siin maailmas hakkama, sellepärast ma loodangi, et see muutub. Muidugi on alati raskem muuta kõike muud peale enda, aga ma ei suuda ka ennast liiga palju muuta. Samas leiab kõik lahenduse kui on head nõuandjad. Sõbrad, nii kallid sõbrad, kes on kell 2 öösel üleval ja ütlevad sulle: "Sa suudad paremat."

Võib-olla ainult seda oligi vaja. Võib-olla on seda mõnelt teiselt inimeselt palju oodata. Tuleb nipsutada veidi näppe oma näo juures ja sellest meeletust armumisest välja tulla. Ahistamine on halb. Ahistada ei maksa ei ennast ega teisi.

Ausalt tahaks juba olla kuskil suvalises rongis teel India poole. 

Reede, 22. juuli 2011

Uued tuuled puhuvad itta

Ühel õhtul juhtusin vestlema meesterahvaga, kes ei pidanud vaevaks mulle mõningaid tarkusi rääkida ega juua osta. Ta rääkis, et on kolm viisi, kuidas inimene end kaitsta võib. Esimene on nagu krabi, ehitad endale tugeva kesta, millest keegi läbi ei saa. On võimalik ehitada tõesti nii tugev kest, et keegi sellest läbi ei tungi. Ainus probleem on see, et sa kasvad ja mingi hetk jääb kest väikseks. Siis tuleb vana ära lõhkuda ja uus peale ehitada. Selle protsessi vahepeal oled, aga kaitsetu ja täiesti söödav.
Teine variant on olla nagu kala: ujud kõigest läbi. Osavalt põikled kiirete ja vihaste eest kuni üks hetk märkad midagi maitsvat. Olgu selleks siis uss või saia tükike, sööd ja märkamatult oled konksu otsas.
Kolmas võimalus on olla nagu vesi. Kui keegi liiga suure hooga läheneb, kukub ta vastu sind surnuks. Veena võid võtta erinevaid kujusid, aga ise jääd ikka samaks. Tasub olla nagu ookean, võimalikult sügav.

Kuigi minu meelest on veega see probleem, et teda võib teatud suundades voolama panna. Võib-olla kui ookean olla, siis on seda keerulisem liigutada, aga ikkagi ma kontrolliks üle, mis voolus ma parajasti viibin. Kuulsin seda lugu pärast seda kui olin nädal aega harjutanud liikumist, mille eelduseks oli enese veena tunnetamine. See oli äraütlemata mõnus.

Samal õhtul ütles see mees, et ma peaksin minema itta ja ta teaks aidata mind mingisuguste õpetajate juurde. Ma olen varemgi pidudel igasugu lubadusi kuulnud ja ma tean küll kuidas nende asjadega on. Tavaliselt ma noogutangi ja ütlen, et räägime sellest või ma mõtlen selle peale vms. See oleks aga lihtsalt narrimine olnud. Kaks päeva läks mööda ja ma kirjutasin talle, et ega see niisama suu soojaks polnud öeldud. Ma saan küll aru, et pidudel on igasugu jutud lubatud, eriti kui sa oled meesterahvas ja üritad mulle muljet avaldada. Õnneks sain ka vastuse ja asi liigub, nii mulle vähemalt tundub. Nüüd hoian pöidlaid ja varbaid, et ma saaks Indiasse minna. Hoidke teie ka.

Reede, 1. juuli 2011

mõistus jätab minuga vaikselt hüvasti

Haldjad, kentaurid, inglid ja inimesed teiselt planeedilt. Flirtiv hobune ja polyamore, armastus kõikjal.

Jäätised, mida mee sööme, aga ei unusta.

Elu on lill!

Teisipäev, 14. juuni 2011

armastusest vastu

M. K. valas pisaraid seda vaadates. K. V. tütar oleks tahtnud näha seda sukkpükstes poissi teisel pool.
R. M.  ütles: "Sa täitsid oma eesmärgi."

Ja üks kirjutas ka, mis minu meelest vägagi vastab mu tööle: http://kirjakast.tumblr.com/post/6292177322/kui-nuud-raakida-armastuse-uhest-tahust

Aitäh kõigile!

Laupäev, 28. mai 2011

Tahtsin kõrvutada keelt ja keha teatri ja tantsu näitel, aga kogu eelnev kirjutatu läks kaduma. Olgugi, et keel on primaarne modelleeriv süsteem, suuda keha palju rohkem kõnetada. Keel on siiski kultuuriline. Samas, kehal on ka kultuurilised erinevused, ikkagi on ta kergemini mõistetav. Võib-olla ma olen liialt kehausku (H määratlus), aga kui kõik muu (eelkõige keel) põhineb kokkuleppel, siis millesse ometi üldse on uskuda kui mitte oma kehasse. Ma ei eralda sugugi vaimu ja keha. Ma lihtsalt arvan, et kõik ilmneb füüsiliselt.

Ma lõpetan ära oma roju ajamise, kui teiste egod lõpetavad minu elu üle valitsemise. Niikaua kui keegi ei suuda mulle tõestada, et absoluutne hea ja halb eksisteerivad, ei ole ma nõus alluma lihtsalt kõva häälega öeldule. Kui kõik trikid jäävad selja taha, mis jääb alles? Kui kõva häälega on ette loetud sõnum, mis jääb sellest alles?

Enesepettus on hirmutav.

Kolmapäev, 18. mai 2011

Argipäev

Istun tantsuklasside ees, kõrval Katrin sööb innukalt. Kalli magab batuudi peal. 001-st kostub klaver ja Anu hääl. Katrin paneb karbi käest ja ütleb:
"Elus esimest korda ostsin endale ise tuunikala."

Reede, 6. mai 2011

Hommikune tervitus

ma olen nagu hunt kes tahaks sind kaelast hammustada
tean et ei tohi seda teha
oled julge kui mind lähedale lubad
oled tugev kui mind õigel teel hoiad

Pühapäev, 1. mai 2011

Prantsusmaa mõjutusi on endiselt tunda. Eile veetsin koolis aega 10-st 22-ni. Mul oli ainult pooltteist tundi saaliaega, K soolo jaoks. See oli ilus proov. Pärast seda passisin koolis peale, et saaks vabat ruumi. Siis tantsisin kuni süda läks pahaks. Siis tantsisin uuesti kuni süda läks pahaks. Lõpuks ma enam ei keerutanud ja tegin muid asjalikke liigutusi.




pildi sain M. T-lt

Esmaspäev, 25. aprill 2011

Omandihimu

Võtsin täna improjämmile oma parmupilli kaasa. Selle ainsa, mille J mulle Vietnamist tõi. Ma ei oska sellega ise suurt midagi teha, aga kuna ta oli mul kotis ja jutud liikusid, et muusikuid ei pruugi tulla, siis võtsin ta igaks juhuks kaasa. Kohe alguses küsis K, et mis see on ja ma näitasin talle ja andsin ka proovida. Eriti heli ta välja ei saanud ja siis tuli A, kes ütles hästi kindlalt, et tahab ka proovida. Tema sai palju paremini hakkama ja pärast proovis vist Km ka, ma enam ei jälginud.
Siis tuli jaotumine muusikuteks ja tantsijateks ja A julgelt ütles, et tema võib parmupilliga olla. Tal on mingi veider komme omistada teiste asju, kusjuures mul on endal kahtlus, et ka mul võib selline pisut ebameeldiv komme olla. Ma olen seda enda puhul varemgi tähele pannud, et ma ei taha eriti oma asju jagada. Mõne asja puhul lihtsalt tahaks jäädagi selliseks kadekopsiks.

Algavad rahaotsingud ehk projekt M-L Ghanasse

Kui romantiline juustu-saia-veinimaa selja taha jäi, tuli jutuks uuesti vahetusaastaks Ghana ülikooli minek. Loomulikult läheb see jube kulukaks ja mul pole vähimatki kogemust toetuste otsimise, leidmise või saamisega. Ja õppeedukus annab ka soovida. Kuigi eriala ainetes olen ma väga tubli. Oluline pole mitte sihtpunkt vaid teekond sinna, nii et vaatame, kas ma kunagi Ghanasse jõuan, aga ma olen sinnapoole teel.

Teisipäev, 5. aprill 2011

My fabulous lovelife

K: "Kes see punapea oli, kellega sa bussis flirtisid?"
M-L: "Punapea?"
K: "Kui me hypekalt tagasi tulime."
M-L: "E? Me vestlesime. Väga põnevad teemad olid. Ma ei flirtinud."
K: "Jajaa."
H: "Ta meeldis M-L-ile."
M-L: "Ma tunnistan, ta jäi mulle sügisel silma küll, aga siis ta hakkas selle P-ga nii kiiresti käima, et ma ei jõudnudki midagi teha."
K: "Vaeseke, sul polnud hoovõtu aegagi."
H: "Ma vaatan, et sul kipub nii olema."

Neljapäev, 31. märts 2011

Alateadvuse mõnusad vingerpussid

Täna duširuumis

A: "Tead, mul on see teine laul juba peas. Sõnad ja viis, aga ma ei ole harjutanud seda."
H: "Mis laul? A, ma tean."
A: "Ja need poi sõnad õppisin unes pähe. Nägin unes, kuidas keegi küsis minult nende viimaste sõnade kohta ja siis ma vastasin ja nüüd on nad mul täiesti meeles."

Ja mina nägin juba teist ööd järjest unes noormehi. Esimesel ööl mind emmati ja mulle öeldi selliseid magusaid lauseid nagu ma tegelikult kuulda tahan, aga kunagi tunnistada ei suuda, sest see oli täiesti võrdväärne mõne seebiseriaali Alejandro käitumisega. Teisel ööl nägin noormeest, kes mulle reaalseltki on meeldinud, aga kelle suhtes ma kaotasin huvi ja kahjuks/õnneks unenäoski seda polnud.

Muidu sain täna teada, et üks mu kursaõdedest võtab antidepressante. Ma just mõtlesin, et ta on nii rahulikuks jäänud. Aga nii vist ongi, kui su ema sulle esoteerilist "möga" ei aja ja sõbrad vabal ajal ei mediteeri. Ja ei maksa unustada, et normaalsus on konstrueeritud nähtus. Mina igal juhul keeldun tunnistamast ülimaks seda, mida normaalsusena nähakse. Olgugi, et mul puudub pidepunkt oma elus ja õhtuti helistan M-ile, et ta annaks mulle jumala.
"Tee lihtsalt seda, mis tundub praegu hea."

Reede, 25. märts 2011

Tantsija psüühikast

Viimase kahe ja poole aasta jooksul olen enda juures tähele pannud võrdlemisi huvitavaid protsesse. Paljud neist on ilmselt tingitud minu eripärast, aga mõned neist paistavad levivat ka teiste tantsijate seas või tunduvad tantsimisest tingitud.

Üks märgatavamaid on ilmselt see, et tekib teatav kramp pidudel tantsimise suhtes. Ühelt poolt on kindlasti see, et ma tantsin kogu aeg ja lõdvaks laskmine või välja elamine ei ole minu jaoks alati tantsimine. Vahel tahaks jubedalt mõtteid vahetada. Ja vahel lihtsalt istuda, et lihased saaksid puhata.
Kui su liikumist igapäevaselt kritiseeritakse, siis paratamatult tekib teatav oskamatus vabalt liikuma. Isegi kui improvisatsiooniga tegeleda. Kuidagi ikka hakkan mõttes lavastama või otsima mingit uut liikumist. Ja vahel tahaks lihtsalt turvalise kombinatsiooni rada minna. Lõpuks tundub niisama tantsimine kõige keerulisem tegevus maailmas.

Teine probleem on seotud keha nägemisega. Isiklikult ei olnud mul enne kooli oma kehaga probleemi, tegelikult arvan praegugi, et küllap mu keha on normaalne, aga peeglist näen ikka liiga suuri reie- ja säärelihaseid. Paksuks olen ennast ka hakkanud pidama. See on vist kõige kohutavam.  Ma kuidagi ei näe enam oma keha kui tervikut ja isegi kui käed näiteks on normaalsed, siis kõht ja puusad tunduvad ikka nii suured. Ja kui minust reaalselt peenem inimene enda puhul samu vigu näeb, siis ei saa ju ennast normaalseks pidada.

Eelmisest lähtuvalt tekib kohe toitumise probleem. Magusa ja rasvase toidu söömisest tekib alati süütunne. Iseenesest, on toitumine minu jaoks probleem ka muude asjalolude kui paksuks minemise tõttu, aga mingi hetk tuleb tunnistada küll, et kuigi krõpsude ja šokolaadi söömine meie kursuse ainsa meestantsija välimust eriliselt ei muuda, muudab see minu välimust päris kindlasti.

Kolmas tähelepanek on seotud kuidagi esimesega. Ma ei oskagi kirjeldada, mis see on, aga see on tingitud sellest, et alati saab paremini ja tehnika kallal on alati nokkida. Iseenesest, ma totaalselt nõustun sellega, et tehnilise tipu saavutavad vähesed. Samas, ei mäleta ma millal viimati tantsisin nii nagu pidi ja oli vaja ja sellest oli piisav. Et ma oleks tõesti kõik õigesti teinud. Alati on midagi valesti. Või alati saab midagi paremini. Ja nii iga päev. Iga päev pean ennast uuesti ehitama. Ma ei ole kunagi valmis. Ja ma ei oska enam vaadata tantsu nii nagu see on, kritiseerimata ja vigu otsimata.



Neljapäev, 24. märts 2011

Hommikud kuuluvad mulle. Ma ärkan, teen veidi jõudu ja niisama liigutan, istun iseendaga ja vahel seisan peapeal. Siis läheb söögi tegemiseks ja uudiste jälgimiseks esialgu telest. Kui toit on söödud ja esimene kokkupuude välismaailmaga tehtud, pageme ükshaaval oma tubadesse, et sooritada viimased ettevalmistused. Ma olen kõik eluks vajaliku selleks hetkeks teinud ja juba on tunda uue päeva hõngu, aga veel saan olla magusas üksinduses. Alati tahaks koju jääda. Igakord kui jään, kaob sellest see miski.

Kui praegu saaks valida, elaks ma ainult hommikuti.

Neljapäev, 17. märts 2011

Kallis Eluarmastus*

Kui sa eksisteerid, siis palun ilmu järgneva 10 minuti jooksul mu ukse taha. Tee mulle teed, loe raamatut, pane tekk ilusti peale ja paita pead. Haigus tahab ligi tikkuda ja ma tõesti ei jaksa end praegu ise ravida.

Koputa 5 korda, siis ma tean, et see oled sina.


P.S. Vabandan juba ette, et mu tuba on natuke sassis, nagu tavaliselt.

M-L

----
*Eluarmastuse asemel võib tulla ka hea sõber.

Reede, 4. märts 2011

Lava!
See situatsioon on lihtsalt nii haige.

Tegelikult on vist küsimus lava kehtestamises. Ruumi ja publiku tajumises. Millal muutub olukord etenduseks? Kas ma tahan, et olukord muutuks etenduseks?

Märkus iseendale: Selleks, et mõttepuntrad laheneksid, on vaja kogeda.

Proovidest

Täna tegin K-ga esimese proovi. Mul on heameel, et ma olin proovid Öövalvuri ja joonlauaga ära teinud, enne kui ma K-ga pihta hakkasin. Ta reageeris hoopis teistmoodi. Lihtsalt ja otse. See oli kohati isegi keerulisem variant. Joonlaud oli selline, et teda, miski ei takistanud. Pidin tal paluma teha pause, et ta ennast totaalselt ribadeks ei tõmbaks. K suutis seevastu kõndida ringis pea 20 minutit. Mida rõvedamaks läks minu jutt, seda kindlamaks jäi tema. Ta leidis ühe lahenduse ja jäi sellele truuks.
Niimoodi töötada on põnev. Ma õpin nii palju neid tundma. Mulle tundub, et ma teen Joonlauale ja K-le siiski liikumise. Ma ei ole kindel, et ma saan neist enesest seda esile tuua, mida ma näha tahan. Lembelauliku proov on alles pühapäeval. Sellest ei tea üldse mida oodata.

Kolmapäev, 2. märts 2011

Enne kolmandat proovi tantsijaga

Ma ei tea absoluutselt, millega ma tegelen loomingus. See ei olegi isegi vastu seina jooksmise tunne, pigem tunne, et igasugune sein on kadunud. See juhtub igakord kui ma hakkan midagi tootma. Ma jooksen tühjaks. Ahmin õhku olematutest kohtadest. Ja mida ma siis lõpuks öelda tahan?

 

Esmaspäev, 28. veebruar 2011

See kevadine päike

Alati sellisel ajal tekitab päike minus tunde, et peaks nüüd kohe tuhatnelja ajama panema ja mitte kunagi tagasi tulema. Vähemalt Viljandi peatuse mööda laskma ja Valgasse sõitma. 

Huvitav, kui palju kordi ma jõuan seda päikest niiviisi tervitada.

Esmaspäev, 21. veebruar 2011

Pool aastat vana sõnum

Sain täna M-lt sms-i, mille ta saatis mulle juuli algul Armeenias.
Söögiisu on taltsutamatu, aga vähemalt ei söö ma suhkrut, ei joo piima ega kohvi.

Kolmapäev, 16. veebruar 2011

Mul läheb

On palju, mida ma toitumisest ei tea. Ma arvan, et nii kaua kuni ma ei oska õigesti toituda, ei tunne ma end ka tegelikult.

Samas, ma ei tea kui hästi me ennast tundma peaksime. Ma tunnen end hästi. Kuidas sa ennast tunned? Kui ma tunnen end halvasti, kas see siis viitab sellele, et ma eriti ei taju iseennast? Kas siis enese hästi tundmine on enese täielik tunnetamine antud situatsioonis? Ja mis küsimus on üldse: "Kuidas sa ennast tunned?"
Või
"Kuidas läheb?"

Ümber nurga läheb. Tunnen end siniselt.

Neile küsimustele on järjest raskem vastata. Kuigi ma ise ka küsin niimoodi. Äkki peaks endalt seda rohkem küsima.. Kuidas mul läheb?

http://www.youtube.com/watch?v=l6STylSMpVA

Esmaspäev, 7. veebruar 2011

Raamat

Meie häält hakkab koolitama üks tähtis teatrimees, kes ei talu nuttu ja suitsetavaid naisi. Esimeseks tunniks palus ta otsida meil luuletused. Et üks autoritest oli J.V. siis haarasin raamatukogus selle sama seeria, mille eelmine kord. Tegin  kodus kaane lahti ja sealt vaatas vastu mu pilt ja kalender. Ma võtsin täpselt sama raamatu.

Neljapäev, 3. veebruar 2011

22

Sünnipäevad on täiega vahvad. Juba teist aastat järjest saadab M mulle palavate õnnesoovidega sõnumi päev varem. I, K ja O-le ma juba ütlesin, et nad võivad mu sünnipäeva tulla tähistama nagu tavaliselt neljandal. 
Isa saatis kell kuus hommikul sõnumi, mis on armas, sest kui paljude sünnipäevad meil ikka meeyles on kohe pärast ärkamist. Teine oli mu ema, kes kinkis mulle nii hea tee. Minu meelest mida aeg edasi, seda paremaid kinke ema mulle teeb. 
Ja siis veel sõnumid ja fb seinapostitused. Nii lahe, mingid suht random inimesed postitavad sinna. See teeb tuju nii mõnusaks. Ma ei ole sellele üldse nii suurt tähelepanu pööranud, aga ikka päris vahva on saada õnnitlusi inimestelt, kellega nii tihedalt ei suhtle.
Eile nägin oma klassiõde lapsega. Muidu K nagu K ikka, aga lapsevankriga. Ja seal sees oli tema laps. 
Kaksteist tundi veel seda päeva..

Kolmapäev, 2. veebruar 2011

Tere Prantsusmaa!

Kõik, kes me jäime nüüdseks jaanuari lõpu improtundidesse, saame kevadel Prantsusmaale. Jee! Mõtteis pakime juba asju. L ütles, et aprillis on seal juba suht suvi. Nii et kingad kaasa.

Käisin täna emaga pimedate näitusel. Ma ei olegi vist varem tähele pannud kui palju müra meie ümber on. Nii mõnus oli vaadata silmad pärani, aga mitte midagi näha. Helitu näitus võiks ka olla. 

Muideks, kui on vaja end natuke piinlikesse olukordadesse panna, siis ma võin jagada nippe. Tuleb kutsuda endaga kinno keegi, keda eriti ei tunne ja kelle maitset üldse ei tea. Film võiks olla selline äärmusse langev, ei mingit hollika jama, et terve aja säiliks mõte, huvitav, kuidas ta sellesse suhtub. Siis tuleks teha veidra ajastusega jalutuskäik ja koju ära minna. Peaaegu nagu kohting, aga soovi kedagi sebida ei ole. Kellelgi ei ole. Eriti lahe on siis, kui tüübile sõidavad mingid vene jorsid tänava peal sisse ja tüüp vihastab nii, et peaaegu tekib kaklus. Sellistes olukordades suhtun ma meestesse alati nagu koertesse, kui omasid lähedal pole, ei lähe nad ka kaklema.

Laupäev, 29. jaanuar 2011

appi!

ma loen seda:
http://naine.postimees.ee/?id=359480

ja ma...

kuidas nüüd öelda...

piinlik on tunnistada...

aga ma üldiselt nõustun.

mõnda täpsustaks, aga üldiselt...

Võib-olla on asi selles roosas kujunduses. Kui oleks mingi teistsugune väline vorm esitatud mõtetel, siis ei tekitaks see minus vastuolu, et ma ei taha nõustuda.

Aga täna mängisin klaverit. Ainult neid musti klahve, sest J kunagi ütles, et need kõlavad kokku. Seda oli nii tore teha. Ma...
jah..

See on natuke nagu armumine.

Neljapäev, 27. jaanuar 2011

Täna jälle värvine

Seekord tekkis minul rindadega probleem. Mingi hetk märkasin, et üks hakkab vist välja vupsama. Aga polnud nagu ei üks ega teine ja ma ei osanudki miskit teha. Läksin Kalli juurde, kes mängis trühvliga ja juba ligi lõpp. 
Tunnet peaaegu et ei olnud. Kuidagi väga rabe oli. Üleminekud tundusid kohmakad ja see üks kombinn läks sassi. Piinlik, piinlik. 
Võib-olla oli H-l õigus, et kuna me lava ei ehitanud ega ei olnud selle etenduse juures täna nii palju kui olime eelmine kord, siis ka tunnetus oli kehvem. 

Aga suur luuser nagu ma olen, sain ma kaasaegse A. Jah. Ja K sai B. Mitte, et ma oleks eile hästi teinud, aga ma arvan, et see luuserdamine tasub end kohati ära. Võib-olla mitte rahaliselt, aga siiski. Teiste meeleheitlik vajadus stipi järgi pani mind mõtlema, et mu pere vist ei olegi nii kehvas majanduslikus seisus, kui ma seda olen arvanud olevat. 
Kui ma selle parmupilli tõesti Tallinnasse jätsin, siis ma hakkan nutma. 

Pühapäev, 23. jaanuar 2011

Kuidas elada moraalselt, nii et super-ego ei õiendaks pidevalt?
-----

L: "Teeks midagi põnevat."
K: "Mängiks pesapalli."

Ehk kuidas öeldakse, et pidu on igav ja kuidas antakse mõista, et väljapääsu sellest pole.

Kolmapäev, 19. jaanuar 2011

Jah, mu ema saatis mulle täna eelmises postituses olnud video.

Aga ma vaatasin "Black Swani" ja see oli rõve. Vaataks parem mingit romantilist komöödiat, ma polnud üldse valmis selliseks asjaks. Kuigi kõik rääkisid sellest ülikummaliselt, ma ikkagi ei oodanud sellist filmi. Võeh, õudne!
Muidugi point oli ju olemas...ahh, jeerum, see oli ikka võigas.

Üks päev koolis

H: "R-st on alati aru saada kui ta on eelmine õhtu suitsetanud. Siis ta muutub selliseks nagu K tunnis."
K: "Kas ta suitsetas enne seda?"
H: "Jaa, siis kui ta vaimustub kõigest ja räägib kui põnev kõik on, siis ta on eelmine õhtu suitsetanud."
M-L: "Kas minust on ka aru saada, kui ma eelmine õhtu olen suitsetanud?"
H: "Sa oled nagu kogu aeg pilves."

Uuel aastal ühes esimestes tundides küsis M minult: "Kas sa oled pilves?"


Jeerum, kes siis pilves peaga tantsida saab!?! Muidugi saab, aga mitte siis, kui sa lähed kooli ja tundi. Tegelikult saab seda ka, aga mina seda ei tee. Ei ole teinud ja ei kavatse teha. Pigem on mu reaalsustaju väga muutunud. Mul ei paista seda olevat. Nii vist juhtub kui kaotad usu reaalsusesse ja iseenda. See on ka päris hull, et ma olen ennast täiesti ära kaotanud. Noh, et kui öeldakse, et usalda iseennast, siis mul ei ole miskit usaldada. Ma ise arvan, et see on bipolaarsuse vorm ja tingitud sellest, et mul on liitnimi, mistõttu alati kaks arvamust. Veidral kombel on nad alati vastandlikud. 

Mul on uus kõrvaauk. Ja K ütles, et kui ma tahan valgustuda, siis ma pean kohe pihta hakkama, sest pärast 30ndat eluaastat ajuga juhtub midagi, mis ei lase enam valgustuda. Noh, nagu ma öösel unes nägin, et mu jalg tuli sääreosast alates ära ja siis ma ootasin kaks päeva enne kui haiglasse läksin. Ega siis vist enam jalga tagasi ei saa. 80-seks elamisest vist ei piisa, peab varem tegutsema hakkama.

Laupäev, 15. jaanuar 2011

Sinu suur Mina Olen

Sellised asjad tekitavad minus alati mingisuguse vastikustunde. Kuigi ma võib-olla arvan kohati samamoodi. Selleks, et tunda armastust tuleb ära lahustada oma minapilt/ego. Ja tõepoolest oleme üsna palju prahti tootnud. Aga küsimus on selles, kuidas seda kõike esitatakse. Imalalt, rõhudes loodusele, mida me rikkume, korrates mitu korda, et nüüd on kätte jõudnud aeg, meie oleme tulnud, et muuta meie teadvust. Süüdistades mõistust ja teadlasi, valitsust. Korrutades, et me peame armastama ja mõtlema südamega. Kõike seda väga rahulikul häälel ja sisendades meile armastust. 

Pärast seda 25 minutit läks mul süda pahaks. Kuidas saab keegi sellist teksti üldse uskuda? Kui see oleks  siiras ei vastaks see mingisugustele valemitele. Kui ma tunnen ära selles tavalise usuliidrijutu, siis kuidas see on nüüd kõige õigem ja südamest. Mind lihtsalt ajab see nii vihale, et headest mõtetest tehakse paska. Põhisõnum oli, et hakka otsuseid tegema südame järgi. Einoh, Jeesus ei rääkinud üldse armastusest ju. Aaah! Mida f..king uut see piff üldse ütles??!?! Miks peab selliseid asju tegema? Miks peab niimoodi inimeste ajudega nussima? Võib-olla see on minu mingisugune paranoia, et kõik taandub sellele, et meile pakutakse mingeid vastuseid, selleks, et me ei kahtleks, et me ei mõtleks. 
Ma lihtsalt ei saa aru nendest teiselt poolt tulevatest sõnumitest: "Ma palvetasin ja ma nägin kirikulaadset hoonet ja ma kuulsin, et pean tulema Šveitsi..." Ära kurat tee endast ise prohvetit! Ma kuulsin üht pastorit ütlemas Eesti kohta sedasama. Mul on tõesti hea meel, et mu teed on selle mehega ristunud, aga ainult sellepärast, et ma nägin kui valelik see kõik oli.Ükski tõeliselt tark inimene ei räägi sellist teksti suvalistele, inimesed ei ole alati valmis sellist infot vastu võtma. 
Eriti kui see niimoodi esitatud on. 

Reede, 14. jaanuar 2011

äpäpäpä

Mõtlesin, et hakkan nüüd minilavastust tegema. Aga millest küll?
Veider, kui ideid  on, aga miski ei sütita, et nendest võiks tantsulavastust vorpida. Lisaks, ei tundu ükski piisavalt kandev olevat. Enesetunne on ehk et liiga mõnus loominguks. Ma olen veidras nullpunktis enda jaoks. See on põnev.

Vähemasti üks tantsija on olemas. Lavaruumi mõtlesin ka juba juurde. Vaja veel koreograafiat ja sündmusi... Küll see on ikka keeruline.

Kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Jumalused poes ja köögis

Täna rääkis üks neiu, kuidas ta poemüüjalt sai kassarikke korral tagasi kogu oma raha, kauba ja mõned sendid peale. Ta oli õnnelik.
"Tema ainus ülesanne on kontrollida raha ja õigesti tagasi anda. See oli tema viga."

See vaidlus kestis pikalt ja ei jõudnud kuhugi, sest neiu oli oma neli õlut selleks ajaks juba ära tarbinud.

"Nägin küll, et seal oli kaheeurone ja veel."

Hea oli see, et sain aru enda mingitest moraalinormidest. Või et mul üldse need on.

"Et siis tema tegi vea ja tema peab selle eest maksma otsese mõttes?"

No, pole hullu, olen minagi teiste tagant võtnud. Siiski ma arvan, et võiks teisiti. Üldse ei meeldinud, et ta seda meiega jagas, võinoh, tegi natuke nukraks.

Tegelikult, olime täna toidukiles laual. Pärast RM jagas meiega oma tarkusi ja päris armas oli.

Teisipäev, 4. jaanuar 2011

Kolmnurgast on asi kaugel

Mulle meeldib noormees A.
Temal on tüdruk L.
Mind sebib noormees WC.

Noormehele M meeldib iluuisutamine.

Ühtlasi on vaja otsustada, kas minna Barcelonasse või teha erialast tööd.
Peaks joonistama hakkama.

Esmaspäev, 3. jaanuar 2011

Uuel aastal uued mõtted

...päh! Päris ongi uued mõtted. Ma olin valmis seda aastat vastu võtma lakke vahtides. Siiski läksin õue, et saada suuremat kogemust. Aga mulle tundus, et seegi oli üsna totter. Üks kaunis noormees ronimas kuskilt palgivirnast üles ja hullunud tütarlaps talle kilgates järele turnides - see kõik oli nagu 30ndate tummfilm, aga heliga. Hirmnaljakas. 

Ja kõik need armunud paarid. Käe pealt luges M, et mul ei ole eluarmastust. Ma olen vist alati mõelnud, et küll ma ta üks päev ikka leian, aga nüüd siis prooviks hoopis niipidi, et ei olegi kedagi leida. Tundub põnev.
Paastuda tahaks ka, aga ei julge.
Ja nüüd avastada, et olen endiselt armunud tüüpi, kellel on juba pool aastat tüdruk, on pisut nukker.