Eelviimasel 6htul Bugarachis vaatas S minu synnikaarti ka. Mul Pluuto m8llab ja ma olen h2sti palju elusid naisena siin maa peal olnud ja selle eluga arvatavasti valmistun eluks mehena. Ta kysis, et kas mul on kunagi olnud seda tunnet, et ma olen m6ne inimesega eelmises elus kohtunud. Loomulikult, ma haakun osade inimestega kuidagi h2sti kiiresti, aga seda tunnet ma vist otseselt ei ole tundnud.
Igal juhul, saime teada oma elu eesm2rgid ja mis meil seal alateadvuses k6ik v6ib olla ja asusime teele. S ja J (meie hostid) arutasid, et kuhu teeotsale nad meid viivad, et me saaks h22letama hakkata ja S arvas:
"If they could hitchhike to Bugarach, why don't we just take them down the mountain and they can start there."
J, tema naine oli aga v2ga emaliku suhtumisega. Andis meile toidumoona kaasa ja viis meid j2rgmisse v2ikesesse linna. T6stsime oma asjad v2lja, j2tsime J-ga hyvasti ja hakkasimegi h22letama. Ma arvan, et J polnud veel autossegi j6udnud, kui ma oma k2e yles t6stsin ja auto peatus. Meil v6ttis omajagu aega, et aru saada, kas see auto meie p2rast peatus. T6esti peatus. Hiljem kujutasime, ette kuidas S seda kuuldes naerab oma kummalist aga siirast naeru.
Too 6htu j6udsime juba Hispaaniasse. Polnud v2ga pikk maa tulla. Meie motivatsioon oli aga vist ysna madal, sest j2rgmine p2ev liikusime edasi umbes 100 km-t. Esimeses bensukas, kus me 88bisime, kysisime 6htu hakul, et miks on yldse liikumine ja universum. Jah, meil on sellised vestlused ja kujutage pilti meil on ka kolm eri arvamust. Ja siis otsustasime suitsetada natuke tykki, mille andis meile yks mees yhes bensukas Prantsusmaal. Ema, ma v6in sulle hiljem kodus selle kohta aru anda, praegu ma ei hakka pikemalt selgitama, mis see t2pselt on.
Suitsetasime siis tykki. M muidugi ei julgenud: "Miks me kunagi siis ei suitseta kui me kohal oleme?"
M-L: "Kus kohal? Me oleme kogu aeg kohal."
Sellega saime M-i ka kampa ja me retk algas. Nagu ikka tekkis mul tohutu mindtrip, aga seda t2nu sellele, et M ise kysis igasugu kysimusi ja minu m6istus on selline, et kui sellele midagi maitsta anda, siis ta ka n2rib seda. Pikalt. Nagu ikka seletasin k6ike l2bi keha. Ma arvan, et ma muudmoodi enam ei suudagi. J kuulas meid ja ytles, et me r22gime t2iesti erinevatest asjadest, meile muidugi tundus, et me r22gime lihtsalt teiste s6nadega. See selleks...
J2rgmine p2ev leidsime end bensukast minimaalse motivatsiooniga. M-i ja J-i oli 88sel rynnanud sajajalgne, mist6ttu M-i n2gu oli paistes ja ta arvas, et on maailma koledaim inimene. J-il oli j2lle yks neid momente, kus ta j2taks k6ik sinnapaika ja l2heks koju. Ja mind ajasid need flirtivad hispaanlased segadusse ja ma ei julgenud kysida. Siis tuli meie juurde yks noormees, kes samuti h22letas. Ta oli yks rainbow inimestest ja siis ta r22kis, kuidas inimestelt tuleb kysida h2sti r66msameelselt ja kuidas ta 88bib alati telgis, et ennast taastada.
Istusime kolmekesi oma kottidel, ootasime, et keegi meist kysima l2heks ja vaatasime, kuidas seesama noormees jooksis autode juurde, et neilt kyyti kysida. Ootasime, et ta saaks peale, et pinge oleks v2iksem. J kuulas juba muusikat ja M-iga arutasime, mida peale hakkata oma t2helepanuvajadusega.
M: "Mingi hipiauto! Mari-Liis, mine kysi, sa oled nii ilus t2na."
Ajasin ennast jalule (no, sest mulle endale tundus ka, et ma olin jube kena too p2ev) ja l2ksin kysima. Hipiauto vastas eitavalt, aga seal oli yks mees, kelle dzemper meenutas mulle A oma. Hiljem selgus, et temagi on trummar. S6itsime bensukast 2ra ja n2gime toda r66msameelset hipid endiselt seal jooksmas auto juurest auto juurde.
J2rgmise 88 veetsime ka bensukas ja siis j6udis k2tte pyhap2ev. Autosid oli jube v2he, keegi l2himast linnast kaugemale ei s6itnud, meil oli toit otsas, bensukahinnad olid nii laes, et ma k2isin mitu korda poes ihalemas shokolaadi kordagi ostmata, sest see oli lihtsalt niiii kallis. Ja loomulikult meie motivatsioon oli j2lle maa alla vajunud. Saime autoga j2rgmisse linna, Tarragonasse ja otsustasime sealt rongi v6i bussiga edasi proovida.
Rongijaamas saime teada piletihinna ja selle, et me j6uaks j2rgmisse linna alles 6htul ja et mis siis saab jne. Mul isiklikult hakkas tekkima kerge paanika. Istusime rongijaama ette pingile ja v2hemasti mina hakkasin kurtma.
Ei kusagilt ilmusid v2lja kaks sakslast, kes olid ka h22lega reisimas. Julius ja Vasja. Neil polnud raha ega syya ega ideed, kus nad j2rgmise 88 veedavad. Erinevalt meist olid nad r66msameelsed ja entusiastlikud. Nojah, neil oli ka p2ris palju rohelist, mida nad meile r66msalt ka jagasid. Nad tundusid toredad ja nad r22kisid, et nad ilmselt l2hevad randa magama vms ja ma juba kysisin M-ilt, et kas me ei taha nendega j22da, sest nad olid nii muretud. Ja siis nad kysisidki meilt, et kas me ei taha nendega j22da. J2imegi.
Hakkasime otsima kohta, kus 88bida, kui me k6ndisime m88da kirikust ja Juliusele meenus, et sealt vahest antakse toitu. L6pptulemusena saime hunniku kypsiseid, juustu, mahla ja vaniljepudingut. Meil siiski polnud kohta, kus magada. P2rast m6ningast otsimist tegime s88gi- ja rohelise pausi. Istusime kuskil silla 22res ja yks hetk tuli kuskilt p66saste vahelt v2lja yks mees tyhja plastpudeliga (teate, selline 5-liitrine). Tervitasime teda ja j2tkasime oma toimingutega. M6ne aja p2rast tuli mees tagasi, pudel oli poolenisti t2idetud mingi kollase vedelikuga, ja ta hakkas meiega vestlema.
"What is this?" kysis keegi, viidates pudelile.
"This is for electricity. I want to watch TV."
Kuidagi j6udis ta sinnamaale, et ta kutsus meid oma koju, kus me saanuks 88bida. Julius l2ks temaga kaasa, et kohta yle vaadata.
Samal ajal olin mina silma visanud Vasjale. Istusin tema k6rvale ja millegip2rast hakkas ta r22kima oma tervet elulugu. Ma olen juba yle kuu aja reisinud kahe S6nniga, kahe minuti jooksul kellegi elulugu kuulda oli minu jaoks liialt suur katsumus. Ma lihtsalt ei kuulnud, mida ta r22kis. Ytlesin, et ta rahuneks maha ja ta vaatas mulle pikalt silma ja ytles:
"I know you. The first moment I saw you.. I know you, like from past life or something."
Mitte keegi mitte kunagi varem ei ole mulle midagi sellist 8elnud. Ja nyyd pange see kontekst ka juurde, et S r22kis, kuidas mul eelmistes eludes on tohutult lyyasaamisi mingites suhetes. V6ib 8elda, et ma olin kergelt yllatunud.
Vahepeal tuli Julius tagasi ja r22kis:
"He has a house. And it's made of trash."
Kodutu?? Pidasime pisut aru ja l2ksime ikkagi vaatama. Enne tuli aga yletada sild, kus s6itsid rongid ja kus ei olnud etten2htud ruumi inimestele k6ndimiseks. Minul pidi piss pyksi tulema, aga M l2ks ees v2ga julgel ja kiirel sammul ja ellu j2ime k6ik. J2rgmisel p2eval sedasama silda yletades, m6tles J, et teeb pisut nalja ja ytleb meile, et rong tuleb. Me kartsime rongi aga nii v2ga, et hakkasime kohe jooksma ja yldse tagasi ei vaadanud. Loomulikult mingit rongi ei olnud.
Too 6htu aga j6udsime siis sinna majja. Seal oli mitu maja ehitatud ma-ei-tea-millest. Tal oli veranda isegi. Ja v2ikeste kunstiliste lisanditega, sest see tyyp tegeles maalimisega. Lisaks oli tal umbes viis kassi ja koera ja palju-palju rohelist. Nii palju, et ta suitsetas puhast 6it.
Minul kammis kogu see situatsioon veidi 2ra ja j2in v2lja istuma. Vasja muidugi yhines minuga, selleks hetkeks oli ta juba nii armunud, et mul oli tunne, et ta v6ib teha yksk6ik mida ma soovin. Aga ma ei ole j6hker, ma soovisin ainult, et ta natuke rahulikumalt r22giks. Ja kui me siis yks hetk kallistasime, tundsin ma esimest korda seda, et ma olen selle inimesega varem kohtunud. Kuidas ma kunagi varem olen veidi emalikult kallistanud seda inimolendit ja kuidas tema on justkui nutnud minu embuses.
Vaatasin talle silma ja ta ytles: "You give me so much safety."
Vasja inglise keel ei olnud just k6ige tugevam, aga ma sain aru, mis ta m6tles. Mulle tundus, et isegi rohkem kui ta ytles.
J2rgmine p2ev l6ime h22letamisele k2ega ja s6itsime bussiga peaaegu sihtpunkti. 88 veetsime rannas. Ma magasin juba teist 88d edukalt v2ljas. Kui muidugi see v2lja arvata, et seal rannas tuli t2navapuhastusauto ja puhastades jalak2ijate teed mu pea kohal, pritsis mulle liiva ja vett n2kku.
Ja nyyd oleme tantsija juures. Ta on t2itsa p2ris tantsija. Tantsis Hollandis mingis kompaniis, mis on v2ga tugev. Aga et ta kasvas yles hipiperes, siis ta teeb seda, mida hing ihaldab ja nyyd ta teeb korda oma vanaema maja, et sellest teha teemaja.
Igal juhul, saime teada oma elu eesm2rgid ja mis meil seal alateadvuses k6ik v6ib olla ja asusime teele. S ja J (meie hostid) arutasid, et kuhu teeotsale nad meid viivad, et me saaks h22letama hakkata ja S arvas:
"If they could hitchhike to Bugarach, why don't we just take them down the mountain and they can start there."
J, tema naine oli aga v2ga emaliku suhtumisega. Andis meile toidumoona kaasa ja viis meid j2rgmisse v2ikesesse linna. T6stsime oma asjad v2lja, j2tsime J-ga hyvasti ja hakkasimegi h22letama. Ma arvan, et J polnud veel autossegi j6udnud, kui ma oma k2e yles t6stsin ja auto peatus. Meil v6ttis omajagu aega, et aru saada, kas see auto meie p2rast peatus. T6esti peatus. Hiljem kujutasime, ette kuidas S seda kuuldes naerab oma kummalist aga siirast naeru.
Too 6htu j6udsime juba Hispaaniasse. Polnud v2ga pikk maa tulla. Meie motivatsioon oli aga vist ysna madal, sest j2rgmine p2ev liikusime edasi umbes 100 km-t. Esimeses bensukas, kus me 88bisime, kysisime 6htu hakul, et miks on yldse liikumine ja universum. Jah, meil on sellised vestlused ja kujutage pilti meil on ka kolm eri arvamust. Ja siis otsustasime suitsetada natuke tykki, mille andis meile yks mees yhes bensukas Prantsusmaal. Ema, ma v6in sulle hiljem kodus selle kohta aru anda, praegu ma ei hakka pikemalt selgitama, mis see t2pselt on.
Suitsetasime siis tykki. M muidugi ei julgenud: "Miks me kunagi siis ei suitseta kui me kohal oleme?"
M-L: "Kus kohal? Me oleme kogu aeg kohal."
Sellega saime M-i ka kampa ja me retk algas. Nagu ikka tekkis mul tohutu mindtrip, aga seda t2nu sellele, et M ise kysis igasugu kysimusi ja minu m6istus on selline, et kui sellele midagi maitsta anda, siis ta ka n2rib seda. Pikalt. Nagu ikka seletasin k6ike l2bi keha. Ma arvan, et ma muudmoodi enam ei suudagi. J kuulas meid ja ytles, et me r22gime t2iesti erinevatest asjadest, meile muidugi tundus, et me r22gime lihtsalt teiste s6nadega. See selleks...
J2rgmine p2ev leidsime end bensukast minimaalse motivatsiooniga. M-i ja J-i oli 88sel rynnanud sajajalgne, mist6ttu M-i n2gu oli paistes ja ta arvas, et on maailma koledaim inimene. J-il oli j2lle yks neid momente, kus ta j2taks k6ik sinnapaika ja l2heks koju. Ja mind ajasid need flirtivad hispaanlased segadusse ja ma ei julgenud kysida. Siis tuli meie juurde yks noormees, kes samuti h22letas. Ta oli yks rainbow inimestest ja siis ta r22kis, kuidas inimestelt tuleb kysida h2sti r66msameelselt ja kuidas ta 88bib alati telgis, et ennast taastada.
Istusime kolmekesi oma kottidel, ootasime, et keegi meist kysima l2heks ja vaatasime, kuidas seesama noormees jooksis autode juurde, et neilt kyyti kysida. Ootasime, et ta saaks peale, et pinge oleks v2iksem. J kuulas juba muusikat ja M-iga arutasime, mida peale hakkata oma t2helepanuvajadusega.
M: "Mingi hipiauto! Mari-Liis, mine kysi, sa oled nii ilus t2na."
Ajasin ennast jalule (no, sest mulle endale tundus ka, et ma olin jube kena too p2ev) ja l2ksin kysima. Hipiauto vastas eitavalt, aga seal oli yks mees, kelle dzemper meenutas mulle A oma. Hiljem selgus, et temagi on trummar. S6itsime bensukast 2ra ja n2gime toda r66msameelset hipid endiselt seal jooksmas auto juurest auto juurde.
J2rgmise 88 veetsime ka bensukas ja siis j6udis k2tte pyhap2ev. Autosid oli jube v2he, keegi l2himast linnast kaugemale ei s6itnud, meil oli toit otsas, bensukahinnad olid nii laes, et ma k2isin mitu korda poes ihalemas shokolaadi kordagi ostmata, sest see oli lihtsalt niiii kallis. Ja loomulikult meie motivatsioon oli j2lle maa alla vajunud. Saime autoga j2rgmisse linna, Tarragonasse ja otsustasime sealt rongi v6i bussiga edasi proovida.
Rongijaamas saime teada piletihinna ja selle, et me j6uaks j2rgmisse linna alles 6htul ja et mis siis saab jne. Mul isiklikult hakkas tekkima kerge paanika. Istusime rongijaama ette pingile ja v2hemasti mina hakkasin kurtma.
Ei kusagilt ilmusid v2lja kaks sakslast, kes olid ka h22lega reisimas. Julius ja Vasja. Neil polnud raha ega syya ega ideed, kus nad j2rgmise 88 veedavad. Erinevalt meist olid nad r66msameelsed ja entusiastlikud. Nojah, neil oli ka p2ris palju rohelist, mida nad meile r66msalt ka jagasid. Nad tundusid toredad ja nad r22kisid, et nad ilmselt l2hevad randa magama vms ja ma juba kysisin M-ilt, et kas me ei taha nendega j22da, sest nad olid nii muretud. Ja siis nad kysisidki meilt, et kas me ei taha nendega j22da. J2imegi.
Hakkasime otsima kohta, kus 88bida, kui me k6ndisime m88da kirikust ja Juliusele meenus, et sealt vahest antakse toitu. L6pptulemusena saime hunniku kypsiseid, juustu, mahla ja vaniljepudingut. Meil siiski polnud kohta, kus magada. P2rast m6ningast otsimist tegime s88gi- ja rohelise pausi. Istusime kuskil silla 22res ja yks hetk tuli kuskilt p66saste vahelt v2lja yks mees tyhja plastpudeliga (teate, selline 5-liitrine). Tervitasime teda ja j2tkasime oma toimingutega. M6ne aja p2rast tuli mees tagasi, pudel oli poolenisti t2idetud mingi kollase vedelikuga, ja ta hakkas meiega vestlema.
"What is this?" kysis keegi, viidates pudelile.
"This is for electricity. I want to watch TV."
Kuidagi j6udis ta sinnamaale, et ta kutsus meid oma koju, kus me saanuks 88bida. Julius l2ks temaga kaasa, et kohta yle vaadata.
Samal ajal olin mina silma visanud Vasjale. Istusin tema k6rvale ja millegip2rast hakkas ta r22kima oma tervet elulugu. Ma olen juba yle kuu aja reisinud kahe S6nniga, kahe minuti jooksul kellegi elulugu kuulda oli minu jaoks liialt suur katsumus. Ma lihtsalt ei kuulnud, mida ta r22kis. Ytlesin, et ta rahuneks maha ja ta vaatas mulle pikalt silma ja ytles:
"I know you. The first moment I saw you.. I know you, like from past life or something."
Mitte keegi mitte kunagi varem ei ole mulle midagi sellist 8elnud. Ja nyyd pange see kontekst ka juurde, et S r22kis, kuidas mul eelmistes eludes on tohutult lyyasaamisi mingites suhetes. V6ib 8elda, et ma olin kergelt yllatunud.
Vahepeal tuli Julius tagasi ja r22kis:
"He has a house. And it's made of trash."
Kodutu?? Pidasime pisut aru ja l2ksime ikkagi vaatama. Enne tuli aga yletada sild, kus s6itsid rongid ja kus ei olnud etten2htud ruumi inimestele k6ndimiseks. Minul pidi piss pyksi tulema, aga M l2ks ees v2ga julgel ja kiirel sammul ja ellu j2ime k6ik. J2rgmisel p2eval sedasama silda yletades, m6tles J, et teeb pisut nalja ja ytleb meile, et rong tuleb. Me kartsime rongi aga nii v2ga, et hakkasime kohe jooksma ja yldse tagasi ei vaadanud. Loomulikult mingit rongi ei olnud.
Too 6htu aga j6udsime siis sinna majja. Seal oli mitu maja ehitatud ma-ei-tea-millest. Tal oli veranda isegi. Ja v2ikeste kunstiliste lisanditega, sest see tyyp tegeles maalimisega. Lisaks oli tal umbes viis kassi ja koera ja palju-palju rohelist. Nii palju, et ta suitsetas puhast 6it.
Minul kammis kogu see situatsioon veidi 2ra ja j2in v2lja istuma. Vasja muidugi yhines minuga, selleks hetkeks oli ta juba nii armunud, et mul oli tunne, et ta v6ib teha yksk6ik mida ma soovin. Aga ma ei ole j6hker, ma soovisin ainult, et ta natuke rahulikumalt r22giks. Ja kui me siis yks hetk kallistasime, tundsin ma esimest korda seda, et ma olen selle inimesega varem kohtunud. Kuidas ma kunagi varem olen veidi emalikult kallistanud seda inimolendit ja kuidas tema on justkui nutnud minu embuses.
Vaatasin talle silma ja ta ytles: "You give me so much safety."
Vasja inglise keel ei olnud just k6ige tugevam, aga ma sain aru, mis ta m6tles. Mulle tundus, et isegi rohkem kui ta ytles.
J2rgmine p2ev l6ime h22letamisele k2ega ja s6itsime bussiga peaaegu sihtpunkti. 88 veetsime rannas. Ma magasin juba teist 88d edukalt v2ljas. Kui muidugi see v2lja arvata, et seal rannas tuli t2navapuhastusauto ja puhastades jalak2ijate teed mu pea kohal, pritsis mulle liiva ja vett n2kku.
Ja nyyd oleme tantsija juures. Ta on t2itsa p2ris tantsija. Tantsis Hollandis mingis kompaniis, mis on v2ga tugev. Aga et ta kasvas yles hipiperes, siis ta teeb seda, mida hing ihaldab ja nyyd ta teeb korda oma vanaema maja, et sellest teha teemaja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar