...päh! Päris ongi uued mõtted. Ma olin valmis seda aastat vastu võtma lakke vahtides. Siiski läksin õue, et saada suuremat kogemust. Aga mulle tundus, et seegi oli üsna totter. Üks kaunis noormees ronimas kuskilt palgivirnast üles ja hullunud tütarlaps talle kilgates järele turnides - see kõik oli nagu 30ndate tummfilm, aga heliga. Hirmnaljakas.
Ja kõik need armunud paarid. Käe pealt luges M, et mul ei ole eluarmastust. Ma olen vist alati mõelnud, et küll ma ta üks päev ikka leian, aga nüüd siis prooviks hoopis niipidi, et ei olegi kedagi leida. Tundub põnev.
Paastuda tahaks ka, aga ei julge.
Ja nüüd avastada, et olen endiselt armunud tüüpi, kellel on juba pool aastat tüdruk, on pisut nukker.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar