Seekord tekkis minul rindadega probleem. Mingi hetk märkasin, et üks hakkab vist välja vupsama. Aga polnud nagu ei üks ega teine ja ma ei osanudki miskit teha. Läksin Kalli juurde, kes mängis trühvliga ja juba ligi lõpp.
Tunnet peaaegu et ei olnud. Kuidagi väga rabe oli. Üleminekud tundusid kohmakad ja see üks kombinn läks sassi. Piinlik, piinlik.
Võib-olla oli H-l õigus, et kuna me lava ei ehitanud ega ei olnud selle etenduse juures täna nii palju kui olime eelmine kord, siis ka tunnetus oli kehvem.
Aga suur luuser nagu ma olen, sain ma kaasaegse A. Jah. Ja K sai B. Mitte, et ma oleks eile hästi teinud, aga ma arvan, et see luuserdamine tasub end kohati ära. Võib-olla mitte rahaliselt, aga siiski. Teiste meeleheitlik vajadus stipi järgi pani mind mõtlema, et mu pere vist ei olegi nii kehvas majanduslikus seisus, kui ma seda olen arvanud olevat.
Kui ma selle parmupilli tõesti Tallinnasse jätsin, siis ma hakkan nutma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar