neljapäev, 27. oktoober 2011

Kaevan maad ja riisun lehti

Brysselis saime v2ga laheda pere juurde. Ma ei tea mis v2rk sellega on, et me muudkui perede juurde satume. Mees oli britt, kes oma profiilis mainis tantrat ja Oshot ja ma kirjutasin, et loen seda Mantak Chia raamatut, mille peale ta meid r66muga vastu v6ttis. Naine oli l2tlane, aga vene p2ritolu. Ja siis kaks pisikest last.

Brysseli kesklinn oli nagu oli. Kohati lahe. Teate, siin on klaviatuur nagu trykimasin, igat t2hte tuleb ikka vvvvvvajutada. Nii et ma kirjutan parem sellest kohast, kus me praegu oleme.

Prantsusmaal. Me h22letasime siia kaks p2eva. Esimene autojuht, kes meid peale v6ttis oli purjus.
"I have a problem with drinking. But no accidents."

Kui ta peatus, et arsti juurde minna, koukisime M-ga oma turvav88d istme alt v2lja. Iseenesest oli mees nii lahke, et viis meid bensukasse 2ra, aga noh, ta oli ikka purjus. Ema, 2ra muretse, ma olen t2iesti terve.

J2rgmine auto s6itis m88da v2ikseid teid Orleansi. Seal panime oma telgi pysti ja kuigi selles kaheinimese telgis oli veidi kitsas, sis v2hemasti soe. Kusjuures, ytleks, et isegi k6ige soojem magamine senistest.

Teisip2eva 6htul j6udsime siis siia. Chateausse. Siin elab yksik mees kasside, kanade ja hobustega. Ta on istunud vanglas narkootikumide myygi p2rast. Kaks korda. Ta tegi sm m2ngude jaoks kummist r6ivaid. Tal oli oma punkbaar ja nyyd elab ta siin. Ta on Inglismaalt ja umbes 60aastane.

Siin on t6esti m6nus. Soe ka. J ja M elavad kylalistemajas, mis n2eb v2lja nagu hotellituba. Minu tuba on pisike ja alles renoveerimisj2rgus. Hommikuti teen harjutusi r6dul ja 6htuti vaatan seal t2hti.



1 kommentaar: