Kõik, kes me jäime nüüdseks jaanuari lõpu improtundidesse, saame kevadel Prantsusmaale. Jee! Mõtteis pakime juba asju. L ütles, et aprillis on seal juba suht suvi. Nii et kingad kaasa.
Käisin täna emaga pimedate näitusel. Ma ei olegi vist varem tähele pannud kui palju müra meie ümber on. Nii mõnus oli vaadata silmad pärani, aga mitte midagi näha. Helitu näitus võiks ka olla.
Muideks, kui on vaja end natuke piinlikesse olukordadesse panna, siis ma võin jagada nippe. Tuleb kutsuda endaga kinno keegi, keda eriti ei tunne ja kelle maitset üldse ei tea. Film võiks olla selline äärmusse langev, ei mingit hollika jama, et terve aja säiliks mõte, huvitav, kuidas ta sellesse suhtub. Siis tuleks teha veidra ajastusega jalutuskäik ja koju ära minna. Peaaegu nagu kohting, aga soovi kedagi sebida ei ole. Kellelgi ei ole. Eriti lahe on siis, kui tüübile sõidavad mingid vene jorsid tänava peal sisse ja tüüp vihastab nii, et peaaegu tekib kaklus. Sellistes olukordades suhtun ma meestesse alati nagu koertesse, kui omasid lähedal pole, ei lähe nad ka kaklema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar