Neljapäev, 24. märts 2011

Hommikud kuuluvad mulle. Ma ärkan, teen veidi jõudu ja niisama liigutan, istun iseendaga ja vahel seisan peapeal. Siis läheb söögi tegemiseks ja uudiste jälgimiseks esialgu telest. Kui toit on söödud ja esimene kokkupuude välismaailmaga tehtud, pageme ükshaaval oma tubadesse, et sooritada viimased ettevalmistused. Ma olen kõik eluks vajaliku selleks hetkeks teinud ja juba on tunda uue päeva hõngu, aga veel saan olla magusas üksinduses. Alati tahaks koju jääda. Igakord kui jään, kaob sellest see miski.

Kui praegu saaks valida, elaks ma ainult hommikuti.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar