neljapäev, 11. märts 2010

kuidas minust feminismi pooldaja saab

Enne kui J minuga käima hakkas, ütles ta ühele oma heale sõbrale, et mina meeldin talle. Ta sõber vastas, et ära temaga küll midagi aja, ta on mingi feminist. Ta sõber lähtus õpetajatepäevast kui nad meile tundi andsid ja me üritasime mingit mängu käima lükata. Tüübid ise küsisid, et kes meist täisealised on ja kas me ei taha hoopis alkoholi osta. Mängida me siiski ei saanud, sest abiturientidel oli meile kavaks pisuke nali, mis mulle väga peale ei läinud. Võib-olla selle tüdruku, kes oma kotist dildo leidis, arvates oli see veidi naljakam.

Iseenesest ei olnud ma 17aastaselt väga mõelnud sellele, et milline on naise roll ühiskonnas. Tundsin end ikka väga tüdrukuna, pigem lapsena. Polnud ju mul erilist vastutust või ülesannet. Ja muidugi ei sebitud mind ka kuigi palju. Aga end naiseks nimetada on praegugi üsna raske. Iseenesest vanus peaks olema piisav ja tegemised on ka vastavad. Vastutus iseenda ees on ka olemas. Aga naine...Kas ma olen seda?

Kui nüüd naistepäev oli, siis ma mõtlesin küll, et kui ilus see ikka oleks kui mõni noormees tuleks minu juurde lillega just sel päeval. Lihtsalt see, et keegi näeks minus piisavat naist, et mulle naistepäeval lilli tuua. Siis muidugi mõtlesin, et olen loonud endale sellise kesta, välise ilme, mis nagu ei eeldagi lilli. Kuigi ma ei saa päris täpselt aru, kust selline ettekujutus minu pähe on sattunud... Igatahes, ei suuda ma ise end naisena näha, sest see sotsiaalselt või kultuuriliselt kujundatud sugu - see milline üks naine on - ei sobi mulle. Ma ei vasta nendele kriteeriumitele.

Ja täna pärast filosoofia järjekordset loengut, tundus mulle, et ka minus on kinnistunud mingisugused mallid. Päris tugevalt. Ma tõesti arvasin mingi hetk, et helluse saamiseks või ilusate sõnade kuulmiseks, pean kasutama oma keha. Et minus ei ole miskit muud, mis võiks mõnele mehele huvi pakkuda. Muidugi oli natuke kurb kui ma sain aru, kui lihtsasti ma sellisesse lõksu jäin. Mina - kes ma protestin erinevate ühiskonna (minu jaoks) väärate arusaamade vastu - jäin siis sellisesse tobedasse lõksu, millesse jäävad "tavalised" või naiivsed naised. Noh, naiivne ma olen, aga tavaline....oh, ei, mina ei ole sugugi tavaline.

Tuleb välja, et ei ole ma sugugi nii eriline. Tõenäoliselt olen ma veel naiivsem ja rumalam kui mõni, kes vastab naise rollile rohkem kui mina. Siis aga nägin ma oma sobimatuse alget. Muidugi on süüdi keskkond, nagu mina ikka kipun arvama, igal juhul on meie nägemus naisest üsna põhjendamatu. Võinoh, missugune bioloogiline eeldus on nõude pesemine? Kuidas see saab sõltuda soost?

Ja ei sõltugi. Pean end lihtsalt inimesena käsitlema. See muidugi ei tee mu elu lihtsamaks. Ses suhtes, et nüüd pean end teostama/tõestama ühiskonnale vajalikuna. Ei saa nagu meeste peal liugu lasta. Ja muidugi ei tea ma kui paljuks ma üldse võimeline olen.

2 kommentaari:

  1. http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/mai-loog--tai-filosoofiline-janku.d?id=27685149

    See tzikk oleks siin siiski kividega loobitud. Sest enese seksikaks lugemist(ehk kurja välja ütlemist, me ei talu;)


    "Aasta lõpuks kavatseb Marques kirjutada raamatu Eestist, mis ilmuks nii inglise keeles kui eesti keeles. „Tahaks väljendada seda, mida ma siin olen näinud ka romaani vormis. Mõnevõrra paradoksaalsed karakterid, peategelasteks eesti naised. Pronkssõdur, Kalamaja, Kopli. Ja eestlus,“ räägib ta. Marquesi arvates on Eesti feministlik riik, kus enamuses olevad naised tõmbavad niite. „Isegi, kui mehed valitsevad riiki, on see väga naiselik riik, kus mehed kaitsevad naisi. Ja saavad olla ürgmehed,“ ütleb ta"

    (http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/portugallane-on-popim-eestimaalane-twitteris.d?id=29689229&l=fplead)


    Tegeltt on aga ni, et mina olen Sind alati pidanud pigem Mai Loogi tüüpi niaeks (ikka heas mõttes). Ja naiselikkust on Sinus kuramuse palju, hoolimata Su tanksaabastele.
    (Lõpuks tasub ju küsida, et millised on teised naised Su ümber võrreldes Sinuga. Ja vastusena leian mina tavaliselt mingi unisexsluse...)

    VastaKustuta
  2. Loog võitleb nagu mingi teise asja nimel. Ma ise siiski tahaks, et naine võiks olla ka midagi enamat kui lihtsalt seksuaalne subjekt. Samas kui neid naisi, kes on teadlikud oma seksuaalsusest ja ei karda seda kasutada, aktsepteeritaks rohkem, võib-olla siis tekib võimalus ka olla teistmoodi naine.

    Ses suhtes, et ma siiski ei näe end pidevalt lõbutsemas. Kuigi minu meelest on ka see õige, et naine võib olla võrgutav ja teda ei peaks pidama kohe litsakaks. Aga need seks ja linna tüüpi naised toidavad siiski sellist naise tüüpi, kes defineerib end läbi mehe ehk kui võrgutav või seksikas ta suudab olla.

    See nagu tühi kest, kes küll oskab oma kesta väga hästi kasutada. Tore, et meil on sellised võimalused, aga äkki on naine millekski veel võimeline..

    VastaKustuta