Mu peas kumiseb eile ühelt valgustajalt kuuldud lause: "Meie koreograafid on ju kõik nii süütud."
Ja tõepoolest, enamik meie tüdrukutest ei tea raskustest tegelikult midagi. Mina näiteks ei ole elanud üle miskit suurt, ainsad probleemid on olnud veidi armuvalu ja vanemate lahutus. Ma ei ole elu näinudki, ma ei tea midagi näljast, mis paneb varastama. Ma olen varastanud põnevusest, mugavusest. Ma olen lihtsalt nii ära harjunud oma turvalise heaoluühiskonnaga, et ma isegi ei suuda enam Balti jaamas käia tundmata tülgastust sealsete inimeste vastu.
Aga üht ei suuda ega taha ma siiski uskuda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar