Kaevan maad ja riisun lehti

Brysselis saime v2ga laheda pere juurde. Ma ei tea mis v2rk sellega on, et me muudkui perede juurde satume. Mees oli britt, kes oma profiilis mainis tantrat ja Oshot ja ma kirjutasin, et loen seda Mantak Chia raamatut, mille peale ta meid r66muga vastu v6ttis. Naine oli l2tlane, aga vene p2ritolu. Ja siis kaks pisikest last.

Brysseli kesklinn oli nagu oli. Kohati lahe. Teate, siin on klaviatuur nagu trykimasin, igat t2hte tuleb ikka vvvvvvajutada. Nii et ma kirjutan parem sellest kohast, kus me praegu oleme.

Prantsusmaal. Me h22letasime siia kaks p2eva. Esimene autojuht, kes meid peale v6ttis oli purjus.
"I have a problem with drinking. But no accidents."

Kui ta peatus, et arsti juurde minna, koukisime M-ga oma turvav88d istme alt v2lja. Iseenesest oli mees nii lahke, et viis meid bensukasse 2ra, aga noh, ta oli ikka purjus. Ema, 2ra muretse, ma olen t2iesti terve.

J2rgmine auto s6itis m88da v2ikseid teid Orleansi. Seal panime oma telgi pysti ja kuigi selles kaheinimese telgis oli veidi kitsas, sis v2hemasti soe. Kusjuures, ytleks, et isegi k6ige soojem magamine senistest.

Teisip2eva 6htul j6udsime siis siia. Chateausse. Siin elab yksik mees kasside, kanade ja hobustega. Ta on istunud vanglas narkootikumide myygi p2rast. Kaks korda. Ta tegi sm m2ngude jaoks kummist r6ivaid. Tal oli oma punkbaar ja nyyd elab ta siin. Ta on Inglismaalt ja umbes 60aastane.

Siin on t6esti m6nus. Soe ka. J ja M elavad kylalistemajas, mis n2eb v2lja nagu hotellituba. Minu tuba on pisike ja alles renoveerimisj2rgus. Hommikuti teen harjutusi r6dul ja 6htuti vaatan seal t2hti.

Madalmaades on elu vaikne

Esmasp2eval vaatasime Dysseldorfis kaarte ja m6tlesime, et oh, tunni aja p2rast oleme kohal ja p2ike paistab. Kui me lennujaamast v2lja tee 22rde j6udsime oli kell juba 3 ja me ei teadnud, mis suunas me h22letama peaksime. Mina olin paaris O-ga ja M oli siis J-ga. Yks auto peatus.
"Holland? No, no. we are not going there?"

Minu kysimise peale, et kas ta teab kummal pool see v2hemalt on, vastas ta ikka kindlalt, et ta sinna ei s6ida. Mis seal ikka.
M6ne aja p2rast jalutas m88da yks tyyp. Kysisin temalt kuhu Holland j22b ja ta n2itas k2ega teises suunas. K6ik naersid. Kysisin, et kas ta on kindel. Ta oli kindel.

L2ksime teisele poole ja p2rast maisit6lvikute n2rimist arvas M, et enne h22letasime ikka 6igel suunal. L2ksime tagasi ja 6ige pea v6eti meid peale. Kusjuures k6iki nelja. Juhhei! Juht oli ylikooli professor hariduse vallas. Viis meid Nijmegenisse ja andis m6ned juhtn88rid edasiseks toimetamiseks. Muidugi suutis ta meid 2ra hirmutada, et hollandlased enam-jaolt inglise keelt ei r22gi ja h22letavad ainult kodutud. H22letamisega oli kyll raskusi, aga inglise keelt on siiani enamik r22kinud.

Tuleb mainida, et hollandlased on v2ga s6bralikud, vahest liigagi. Yks tytarlaps viis meid bensujaama, v2ites, et sealt l2heb rohkem inimesi meie sihtpunkti. Aga j2ime sinna l6ksu ja olime sunnitud kasutama rongi. Rongi kasutamine on ylimalt lihtne. Natuke kysid inimestelt ja enamik infot on v2ga h2sti leitav. Iisi-briizi.

M ja J olid juba kohal kui meie rongijaama j6udsime. Nad tulid meile vastu. Meie hostid on 6-liikmeline pere. 4 tytart. I alati ytleb, et tytreid suudavad maailma tuua ainult tugevad mehed. Well, I, mulle tundub, et su isa leidis endale vastase.
Nad on kristlased. Elanud Mosambiigis ja Angolas ja kyllaltki avatud. Parasjagu teeb M meile k6igile syya ja mina otsin couchsurfist meile uut 88maja. Poisid k2isid linna peal.

Ammast ka. V6tsin darshanit t2na. See on siis see kallistus, mida ta jagab. Iseenesest seal h2ngida oli v2ga m6nus. Natuke tukud, siis venitad ja tantsid veidi ja v6ib-olla mediteerid. Sai pisut ringi ka vaadatud. Ja t2na siis darshan. Istusime O-ga k6rvuti kui yks mees kysis: "Are you together?"
Ma arvasin, et ta m6tleb, et oleme paar. Vastasin eitavalt ja ta v6ttis mu k2est kinni ja vedas mind Amma juurde. Ma ei saanud midagi aru. Mul paluti p6lvitada ja juba Amma kallistas mind. Ysna tyhi kogemus. Ei ole vist minu jaoks see Amma asi.

viimased päevad siin

Nii, lõpuks siis hakkan ka teele minema. Ei mingeid idatuuli praegu. Võib-olla just idatuuled, et puhuvad läände. Aga jah, esialgu lihtsalt veidike allapoole lõunasse. Praegu midagi kindlat ei ole. See ongi kõige veidram. Ja siis kuidas kõik ootavad selliseid kindlaid vastuseid. On seal ikka turvaline? Te ei lähe ju kuhugi Lähis-Itta? Dubi-dubi-dubi-dooo.... Nagu ma peaks teadma, mis me teeme. Hea et lähemegi. See võttis isegi liiga kaua aega. Jube keeruline on pakkida kotti teadmata ajaks.