Nohune looming ja pidu

No ikka ei lükka küll edasi oma soolot. Pärast seda kui ma olin täiesti kindlalt otsustanud, et ma ei tee oma soolot kahe nädala pärast, läksin õhtupoolikul saali ja kõik lihtsalt tuli. Mul tuli meelde see üks harjutus pilguga ja üritasin teha olemasolevaid liikumisi selle harjutuse raames. Ja see käivitas kõik. Järsku sobis kõik kokku. Päris tervikut siiski ei tekkinud.

Aga siis oli meil muusikuga proov. Algul oli natuke kohmakas, aga ta tegi väga kihvte helisid. Tantsisin talle mitu korda ja asi hakkas aina jooksma. Tema jälgis mind ja mina hakkasin tema järgi tegema. On üks heli ja liikumine, mis teevad mind ära ütlemata õnnelikuks, K ütles, et ta kujutab siis alati ette, kuidas mul on kohutav peavalu.

Pidu oli kihvtim kui ma oleksin arvanud. Ma olin ka ainus meie kursuselt, kes nägi uut esindust lavale kutsutuna. Kaotasin oma telefoni ja tantsisin A-ga.  Siinkohal märkus iseendale: koolipäevadel ei jooda! Järgmine päev on väga halb balletti teha ja tõenäoliselt saad sa sellest pidutsemisest ebameeldiva nohu.

Ilus poiss tuleb võib-olla minu juurde öömajale. Võiks kasutada ära tema teadmisi ja jutustada näiteks Žižekist või Lacanist.

Jalutused K(allima)-ga

Täna hommikul mõtlesin, et lükkan oma soolo edasi. Mulle tundub, et ma ei tööta pinge all kuigi hästi.

Siin viimasel ajal on teemas trikitamine vs tantsimine - kust läheb piir? Kas läheb üldse piiri?

Eile pärast kooki, mis ei olnud meile üldse mõeldud, hakkasime K-ga kodu poole liikuma. Põikasime Kulda ja kuulasime viimast M-i Tripple M-st. Nii ilus oli. Ja siis jalutasime pimedas Viljandis, tähed taevas säramas. Kuulasime ojavulinat ja ööbikulaulu. Ja siis ma mõtlesin, et temaga ma vist olengi veetnud oma kõige toredamad hetked ülikooliajast.

Mõtlesime, et lükkame lõpetamist edasi. 

Lükkaks kõike edasi, hetkel on ju tore!

äää,,,,,pfhh_______armastusest on puudu.....öööööö

on

selline elu

Laupäeval nägin noormeest, kes oli ilus. Mul on vist alati ilusate ja tarkade inimeste suhtes kompleksid.

Lükkan edasi argipäevatunnet.

Õpin ja planeerin homme. Nagu alati.

Päikesepiste

See on vist nii, et kui M,L veedab terve päeva päikese käes, siis M-L saab sellest päikesepiste ja mõtleb, et kas ta nägu kukub otsast ära sellest õhetamisest.

Aeglaste naudingute aias süüakse õuna. Aeglaselt vist. Kuigi kui sõna-sõnalt võtta (nagu ikka meeldib mulle olla tähenärija), siis aeglane nauding tähendab pigem kauakestvat. Või kuidas? Aeglane...kas see on ka siis intensiivne nauding? Või eeldab ajakulu juba iseenesest vähenõudvat naudingut?
Aeg, nii väärtuslik on iga hetk, samas nii palju raiskamist. Milline on raisatud hetk? Kas siis kui tal ei ole pikemas perspektiivis tähtsust?

Sõprus läks kaela tagasi, aga ta polnud enam endine. Aga sõprus vist ei kuulugi kaela, käes võib olla. Vasakus. Siiski paremas.

R: "Mehed on palju mõnusamad."

Ja kas me tahame olla kurjad, isegi kui me seda tunnistame?

Juba teist päeva on Mulik Tallinnas tuiamas. Ta liigub ringi kahe veidra tegelase ja kummalise vankriga. Kindel siht puudub, puudub ka igasugune matemaatika, muidu oleksid vankri rattad veel terved. Kõigi lemmik küsimus Miks? jääb vastuseta. Mine tea, äkki see on mingi elementaarne vajadus, mis on ära unustatud. Ja kui on hoopis individuaalne, siis on alati võimalus teistel ära minna või sekkuda ja muuta suunda.

Õhkvitt ja taskuhuvi ehk sai jälle Tartus käidud

Veidi tantsu õhtu alguseks. Mõtlesin, et Mängureid on ikka vaja. Uusi väikesi Mängureid, kes ise looksid.

Kuigi seal oli palju armast, olid enamik unustanud ära selle kuidas tantsida. Võib-olla oleme meie siin ka ära unustanud tantsimise.

Kergelt vabaõhu kontsertilt läks öö edasi üsna tartupäraselt edasi, lõpetades ikka seal.

Nähes üht tuttavat, sain aru, et mulle meeldiks kui inimesed näeksid mind vabana igasugustest suhetest. Ses suhtes hakkas see käsi mu pihal mind ikka häirima, eriti kuna ta tundus natuke igav tüüp.

Õhtunael oli hoopis neiu, kes mind tantsitas. Tal olid pruunid silmad.

Kui me järgmine päev kolmandat korda pannkooke tegime ja vihma sadama hakkas tuli ka väike sõnamäng:

"Kas õhkvitt on sõna?"

"Ses suhtes küll, et kuidas kutsutakse neid...."

---

Mõtlesin, et ei loe üldse. Mõtlesin, et see ei oleks hea. Aga lugesin ikka. Mõtlesin, et korraks piilun. Suht kiiresti sain aru, mis sealt tuleb. Ja ühe vastuse sain ka. Ja kui ma mõtlen natuke aega tagasi, siis ma mõtlen, et kas armastus on ajas mõõdetav. Sest kui on, siis tal puudub igasugune väärtus minu jaoks. Kui ta üldse minu jaoks on.

Tantsufilm "Blush"

...huvitav elamus. Eriti suurelt ekraanilt.