Praegu tunnen end küll halvasti.

Kelgutasime

Meil oli saan, lumelaud, prügikotid ja veel igasugu kilest asju.

"Oo, laseme selles alla!"

"Teeme ikka tantsukate liu!"

Ronisime kuuekesi suurde kilest ollusesse ja lasime mäest alla. Umbes kümme meetrit kaugemal otsustasime midagi muud proovida.

Saani sõitsime mutta katki ja lumelauaga oli liug kõige pikem, mis siis, et me sellel viiekesi olime.

Võhma noored

Sealses gümnaasiumis oli Tantsunädal, nimelt, pidi iga klass vastavale stiilile tantsu tegema. Algul pidime ise neile miskit õpetama, aga et raha on vähe, käisime ainult korra nõu andmas. Loomulikult, ei olnud enamikul ühtegi ideed, hea kui muusika oli. Krissu ja mina tegime viiendikele "Y.M.C.A" järgi väikse tantsu. Eriti lahe oli see, et lõpuks ronis kogu klass ikkagi lavale ja esitas selle. 11ndikele andsime ka igasugu ideid ja nad isegi tegid, mida palusime. Veidi naljakas oli küll neid n-ö juhendada, nad on ju põhimõtteliselt minuvanused.

Reedel olime žüriis ka ja see oli päris ebameeldiv. Vorpisime sõnu ja eripreemiaid, H oli hullem ergutuskõneleja, ma ei tea, kuidas ta suutis. Loodan, et edaspidi päris nii konveiertööd ei pea tegema. Tasuks saime puuviljakorvi ja šokolaadi. Hiljem sõitsime Krissuga Tallinna. Mingi hetk helistas talle ta ema ja nad rääkisid nii pikalt, et jäin magama.

Laupäeval võttis J mind proovi, kus J2 küsis:

"Mõtlesin, et võiks pärast seda kohviku asja bändi hakata tegema. Sa ei tegele laulmisega?"

Olin pahviks löödud, vaatasin J-ile otsa, ta ei reageerinud kuidagi ja siis ütlesin:

"Heh, ma tegelen häälejoogaga, võin a-d toonida."

Türgi mehed ja Julia

Tänane päev algas altnaabri pahandamisega, et meil eile külalised peale keskkööd lahkusid. Lisaks arvas ta, et me ei peaks oma hambaid peale ühtteist pesema.

See, magamatus ja mõistmine, kui pingul H naabrite pärast on olnud, viis mu olemise päeva peale ikka täiesti nulli. Kuid siis....
Viimane tund oli ballett ja juba sinna ruumi minnes tundsin end paremini. Tunni lõpus sain teada, et sügisel teeme kaks etendust, üks neist "Romeo ja Julia".

Kes küll Julia on?

Kusjuures, ma pole sugugi meie kursuse parim tantsija, umbes kolmas. Ja lisaks osalevad selles ka II ja III kursus. Ma arvan, et tunnen end nüüd mõnda aega hästi enne kui aru saan vastutusest, mis mul lasub.

Õhtul oli talvise tantsupeo avamine, kus tantsisid soomlased ja türklased. Perekonnavalsiks võttis mind tantsima kõige osavam türklane. K, M ja mina olime ka ainsad lasteta, kaaslaseta ja alla 30-e. Pärast tahtsid nad meiega pilti teha.


"Ma ei julge sellele türklasele otsa vaadata."

"Miks?"

"Ma kardan, et ta ründab või midagi."

Mul oli sünnipäev

Olen ühe lõhna, malelaua ja piibu võrra rikkam.

Ma olen viimased aastad oma sünnipäevakoha pealt üsna vaikne. Olin juba ära unustanud miks, sest tegelikult mulle meeldivad kingitused ja õnnesoovid. Ühtäkki tundusid kõik need kingid pealesurutud ning tühjad ja ma teadsin, miks ma ei tuleta meelde oma sünnipäeva. Igal juhul ma eelistan üht siirast kinki/õnnesoovi kui mitut lihtsalt tegemise pärast tehtud/soovitud.

Aga nüüd lõhnan hästi, piip on sisseõnnistatud, male veel ootab mängukaaslast ja ma olen kõike neid pikka aega tahtnud. Aitäh teile!

Vestlusi pärast suitsetamist

"Ma oleks nagu hull! Kas ma olen hull?"

"Jaa. Sa ei teadnudki?"

"Appi, kas ma olen tõesti hull? Ma ei ole ju hull...."

"Oled küll, sa oled kogu aeg hull olnud."

"Ma olengi hull!"

***

"Ma mõtlen, et kas siis...."

"Mis sa mõtled?"

"Kas..."







"Sinuga vist väga piki vestlusi ei saa pidada."

***

Ja siis ühelt teiselt sünnipäevalt

"Kas sa oled lesbi?"

"?"

"Kas ta on lesbi?"

"Ma ütleks, et bi."

"Ma ei ole bi."

"Kas ta on bi?"

"Kapi-bi."