Sealses gümnaasiumis oli Tantsunädal, nimelt, pidi iga klass vastavale stiilile tantsu tegema. Algul pidime ise neile miskit õpetama, aga et raha on vähe, käisime ainult korra nõu andmas. Loomulikult, ei olnud enamikul ühtegi ideed, hea kui muusika oli. Krissu ja mina tegime viiendikele "Y.M.C.A" järgi väikse tantsu. Eriti lahe oli see, et lõpuks ronis kogu klass ikkagi lavale ja esitas selle. 11ndikele andsime ka igasugu ideid ja nad isegi tegid, mida palusime. Veidi naljakas oli küll neid n-ö juhendada, nad on ju põhimõtteliselt minuvanused.
Reedel olime žüriis ka ja see oli päris ebameeldiv. Vorpisime sõnu ja eripreemiaid, H oli hullem ergutuskõneleja, ma ei tea, kuidas ta suutis. Loodan, et edaspidi päris nii konveiertööd ei pea tegema. Tasuks saime puuviljakorvi ja šokolaadi. Hiljem sõitsime Krissuga Tallinna. Mingi hetk helistas talle ta ema ja nad rääkisid nii pikalt, et jäin magama.
Laupäeval võttis J mind proovi, kus J2 küsis:
"Mõtlesin, et võiks pärast seda kohviku asja bändi hakata tegema. Sa ei tegele laulmisega?"
Olin pahviks löödud, vaatasin J-ile otsa, ta ei reageerinud kuidagi ja siis ütlesin:
"Heh, ma tegelen häälejoogaga, võin a-d toonida."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar