Olen ühe lõhna, malelaua ja piibu võrra rikkam.
Ma olen viimased aastad oma sünnipäevakoha pealt üsna vaikne. Olin juba ära unustanud miks, sest tegelikult mulle meeldivad kingitused ja õnnesoovid. Ühtäkki tundusid kõik need kingid pealesurutud ning tühjad ja ma teadsin, miks ma ei tuleta meelde oma sünnipäeva. Igal juhul ma eelistan üht siirast kinki/õnnesoovi kui mitut lihtsalt tegemise pärast tehtud/soovitud.
Aga nüüd lõhnan hästi, piip on sisseõnnistatud, male veel ootab mängukaaslast ja ma olen kõike neid pikka aega tahtnud. Aitäh teile!
Vestlusi pärast suitsetamist
"Ma oleks nagu hull! Kas ma olen hull?"
"Jaa. Sa ei teadnudki?"
"Appi, kas ma olen tõesti hull? Ma ei ole ju hull...."
"Oled küll, sa oled kogu aeg hull olnud."
"Ma olengi hull!"
***
"Ma mõtlen, et kas siis...."
"Mis sa mõtled?"
"Kas..."
"Sinuga vist väga piki vestlusi ei saa pidada."
***
Ja siis ühelt teiselt sünnipäevalt
"Kas sa oled lesbi?"
"?"
"Kas ta on lesbi?"
"Ma ütleks, et bi."
"Ma ei ole bi."
"Kas ta on bi?"
"Kapi-bi."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar