Ma arvan, et kõik, mis meie ümber on, mõjutab viisi, kuidas me teatavast abstraktsest mõttest mõtleme. Nimelt, kuulan muusikat, alateadvusest tuleb esile mälestus, mis ehib mingit mõtet. Aga miks just see mälestus? Muusikast? Ma pakuks küll. Samal ajal tekitab see mälestus minus teatavaid tundeid ja ma võin ühe neutraalse mõtte tembeldada heaks või halvaks, sõltuvalt siis sellest viisist, milles mõtlen.
Kusjuures, tundub nagu muusika mõjutaks rohkem kui mõni tool.
Ja et oleme kokku leppinud mingisuguses heas ja halvas, siis mulle tundub, et olen halb. Ja siin pole mingit õiglust, et ühed on head ja teised halvad, me ise loome need eelistused ja arvame, et selline määratlus loeb. Tegelikkuses on need kaks vastanduvat substantsi, mis loovad terviku. Neil on funktsioon, mitte väärtus.
Ja igast paska ei maksa suitsetada, ma kaaluks tõsiselt enne kui suitsetaks sünteesitud kannabinoide sisaldavaid segusid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar