5 minutit pausi

Täpselt nii kaua seisime reedel Viru keskuses paigal. Kama šokolaad sulas mu suus ja natuke ka näppude vahel. Sain endale pluusi kirjaga: Kui tihti sa toitu ära viskad. Panin selle selga ja mõtlesin oma kodujuustule, mille pidin ära viskama. Vähemasti ei ole ma muud peale toidu suurt midagi ostnud.

Umbes sama kaua jõudsin K ja ülejäänud tema kokkuajatud gängiga istuda ja siis tormasin K-le vastu. Ta tuli Islandilt tagasi ja oli endiselt värviline. Saatsime ta kodu poole teele ja läksime I ja O-ga Sauna tänavale pelmeene sööma. I kohtas sõpra, kes istus meie lauda ja oli ratsionaalsust täis. Oli tore avastada, et keegi on pessimistlikum kui mina.

I ja O-ga rääkisime ka veidi armastusest ja selle vajadusest. O aitas mul mõista, et tegelikult on Shakespeare'i sõnade taga mingisugune armastus ja nüüd ma ei taha enam "Romeot ja Juliat" lõpuni lugeda, sest ma ju tean, et nad ei saa kokku.

Ööseks läksin J-i poole, kus toimus tema kursapidu. See oli päris nunnu, sest inimesed mängisid pilli ja olid sõbralikud. Ma isegi ei sattunud kuskile, kus oleks räägitud filmiterminites, millest ma aru ei saa. Kahju, et J nii purjus oli, ma polnud teda ammu näinud ja endalegi üllatusena tärkasid minus ürgsed tungid, mis vajasid tema tähelepanu.

Pea sama kaua kestab minu selle aasta seade. Ma pole sellega rahul, see ei anna mulle miskit edasi, liikumine on kuidagi lihtsalt üksteise otsa pandud ja kaameratöö peaks ka parem olema. Iseenesest tantsijad olid head ja T ka nii kaua kui ta ütles, et ei saa tulla viimasele filmimisele ja tuli hoopis M, kes ei olnud minu tööga üldse kursis. Igatahes, režissööri minust ei ole ja koreograafia osas mõtlesid ka suure osa tantsijad ja nime ma ka ei oska panna. Vähemasti sain HDV-s sisse võetud ja tiitrid tehtud ja muusika mixitud (siinkohal vabandan Younger Brotheri ees, aga mul oli vaja seda lugu veidi pikemaks saada).

Täna leidsime korteri. Esimene maakler kohtles meid küll üsna halvasti, kuigi ise tahtis juba homsest lepingut teha. Veider, kuidas üürilevõtjad arvavad, et keegi üldse praegu üürida tahab ja kuidas nad ei viitsi oma korterit koristada. Augustis hakkame juba uues kohas elama. Minu suvi kestab ka umbes 5 minutit, aga homme see juba algab.

Vahepealsest

Teen oma seadet. Oh, tahaks kõigile näidata juba. Tegelikult pole see küll veel valmis, aga üsna pea. Proovime ikkagi veidi tantsufilmi teha, et mitte ainult üles võtta, aga mul endal eriti ideid pole, nii et vaatab, mis välja tuleb. Tantsijad on ülimalt tublid.

Korterit meil veel pole, homme lähme vaatame mõningaid. Üks hästi ilus muidu oli küll, aga omanik tahtis kohe üürnikke ja nüüd me loodame, et juuliks ei ole keegi seda ära võtnud. Veidi kallis tuleb, aga tahaks ikkagi.

Väga mõnus, et ma ei pea midagi tuupima praegu, kõik eksamid on tehtud. Nojah, on veel kompositsiooni ja kehatöö eksam, aga nendeks ettevalmistus juba käib. Ja see ettevalmistus pole üldsegi nii ebameeldiv.

Lõpuks tuli meelde, millest ma kirjutada tahtsin. Reedel käisime Valtna ja Karu sünkaril. Kinkisime neile diibid lasteraamatud (H idee). Tantsisime kreeka, oli vist kreeka, seltskonnatantsu:

Keegi: "Defineeri vasak!"

KV: "Vasak on see, mis ei ole parem."

---

KV: "Kõrvale, tonks, üles, üles, ette, siia, taha, siia..."

M: "Kuhu siia?"

KV: "Ära ole õel, siia on mitte sinna."


Inimesed olid purjus. Mingi hetk ütles M mulle:

"Mari-Liis, mul on keeratavat tubakat, kas sa ei tahaks minuga suitsetama tulla?"

"Tead, mul on endal kotis kanepit, ma teeks parem seda."

M-l läksid silmad särama ja meiega liitus R ja nii me kolmekesi suitsetasime. Hiljem tantsisime ja tegime sipelgapesa ehk kõik üritasid üksteisega ühenduses olles liikuda ja vahelt läbi minna. Ja aias võis liikuda ainult koos heliga. Veetsime pea 20 minutit tehes "tõn-tõn-tõnn" ja samal ajal ühest kohast teise minnes.

Enne kojutulekut kiitis E meie kursust taevani, väites, et oleme tehniliselt tugevad. Vanemad kursused olid ikka vist algul päris nõrgad.

Ja nüüd proovi, homme tuleb segast tantsida!

Veel unenägudest

Täna öösel nägin kolme. Esimeses suudlesin ja isegi vist armusin, igasugust vale- ja häbitunnet tundmata, A-sse. Mind häirib, et ma ei pidanud seda valeks, unes olin ikka ju J-ga.

Teises olime J-ga majas. Selle maja juurde ja ümber jooksid hullunud hundid. Nurga tagant ilmus FBI, kellest üks viskas kiviga surnuks oma mehe, sealjuures ka hundi. Nad koristasid hundid ära, aga mehe jätsid sinna. Pika veenmise tagajärjel helistas J politseisse ja kui ta toru ära pani, pistis ta jooksu. Nimelt, ta oli tagaotsitav ja pidi seetõttu põgenema. Jõle nõme.

Kolmandas purjetasin üksi öösel suure (tõeliselt suure) purjelaevaga. Ja ma ei saanud seda sadamas kinnitatud, sest see oli nii raske, ma suutsin seda vaevu paigal hoida.

Kõige rohkem häirib mind see esimene. Nagu, mis kurat see tähendama peaks! Ma olen iseendale igasugused petmiste olemused selgeks teinud ja mul ei ole vaja siinkohal mingit avaramat pilti. Vahet ei ole, kas ma nimetan asja petmiseks või mitte, igal juhul on see ebaviisakas ja halb teise inimese suhtes. Tõsiselt loodan, et on miski, mida ma varjan või millega petan, aga et mul ei ole vaja mingit uut mõistmist petmisest.

Teine kuulub siis sinna luupainajate seeriasse. Ainult kanep oli puudu. Seos tegelikkusega hakkab juba üsna palju moonduma, ilmselt mul kujunebki hirm koerte ja ka seadusesilma ees.

Ütlesin üks päev kõva häälega välja, et pean siit (Eestist) ära minema, aga see ei kõlanud õigesti. Ma arvan, et ma ei taha tunnistada head ja halba, sest arvan end kuuluvat halba ega viitsi pingutada, et kuuluda heasse, samal ajal ma ei taha kuuluda halba. Ja see pidev iseenda psühhoanalüüsimine ei saa küll eriti hea olla.