pühapäev, 12. detsember 2010

Piinlikud hetked

Alustame jällegi praktika mõtetest. Kui sulle õpilane kirjutab, et ta ei saa aru, miks peaks maas püherdama, mis mõte sellel on. Jajah, ilmselgelt ei mõelnud ma kuigi hästi läbi, et võib-olla kaheksanda klassi tibidele ei maksa põrandatehnikat teha, aga isver. Mis mõte sellel on? Mis mõte enamus su tegevusel on? Ma lihtsalt ei tea, kas ma viitsin oma järgneva elu pühendada sellele, et pidevalt tõestada erinevate esteetikakogemuste vajadust. Jummel, kui sa tõesti tahad piirata oma elu ainult selle nautimisega, mis on tehtud müümise eesmärgil, siis palun, lase käia.

Mõtlesin sellele täna päris palju ja ma tõesti ei viitsi sellise asjaga tegeleda. Ma niigi pean päris palju ebakonventsionaalseid olemisvorme põhjendama, hakka siis veel sellega tegelema, et põrandatehnikat müüa. Tunnistan end oskamatuks. Ebakõlblikuks. Ma ei sobi õpetajaks. Olemas. Liigume edasi. Mul lihtsalt ei jää muud üle kui ma pean hakkama kunstist elatuma. Mul on kahju sellest riigirahast, mis minu koolitamisele on läinud, õpetajat minust ei saa. Ega vist midagi muud asjalikku ka mitte.

Ja kuna selliseks "mul on kõigest nii pohhui, ma olen nii tark ja iseteadlikuks" juba läks, siis pirtsutavad kursaõed, olge kenad ja pistke see peen ja mitterahulolev pirts oma perse ehk hakkab parem.

Ma tõesti tahaks inimestele kanepit soovitada või seeni. Et kõigil mingi hetk tekiks see teadmine, et kogu meie tegevus on mõttetu. Me küll seame iseendile eesmärgid, aga see on ikka mõttetu. Meil on nii palju valikuid ja kõik on mõttetud. Aga sellegipoolest kõike teha ja täie pühendumusega. No, et oleks põnev.

No, muidugi peab ju ellujääma ka kuidagi. Vaatasin täna mingit looduse saadet Uurali mägedest. Seal siis põdrad, hunt, karu ja veider mutike, kelle nime ei mäleta, otsisid toitu. Kui see hundike jälge ajas, siis ma mõtlesin, et ta seal nuusutades ei tundu eriti paanikas olevat. Eks ta muidugi tahtis süüa, aga äkki ta teel olles nautis seda teed ka.

Nii palju siis piinlikest hetkedest....

5 kommentaari:

  1. Shh!
    Oleks siis öelnud neile trennis, et see on nende seljale hea või midagi ja et arendab liikumiste põnevust, lady Gaga on ka lahe kore sellepärast. Sa ei pea alustama ristisõda. Vaid tulevikus saad lihtsalt õpetada neile, kes õppida tahavad. Puberteedikud kellel on standardses koolituinnis aju kinni on mõttetu missioon, aga võib olla kellelegi hakkas meeldima. Sa paned inimese koolitunnis tegema midagi, mida ta ei oska ja seetõttu ei taha. Minu aravates ei taha paljud üldse midagi teha kehalises ja harjumatu on veel nõmedaks tembeldatav ka.

    VastaKustuta
  2. Jajaa, asjast huvitatuile võiks anda küll. Aga kus on need asjast huvitatud? Nad ilmselgelt ei ela Viljandis, nii kurb kui see ka ei ole. Ja Tallinnas pole eriti ruumi.
    Tead, las ma elan mõnda aega selle mõttega, et ma pean suutma end elatada ainult kunstist. Muidu, õpetaja diplomitöö tahaks teha täiskasvanutele balletti õpetades. Mul on juba kaks õpilast. Tuled ka?

    VastaKustuta
  3. Alati, aga jõudu mul ei ole (vau, kuidas ma suudan mingites asendites väriseda). Neiu Krista on ka kindel käpp ja võimekas ka. :)

    VastaKustuta
  4. No kuidas siis nii...

    Minu meelest küll ei ole kogu meie elu koos oma eesmärkide ja valikutega mõttetu. Mõte on selles, et me targemaks muutuksime. (Aga see lause muidugi omaette ei ütle veel midagi)

    Mõnes mõttes võiks öelda, et sinu ja Jumala ehk Maailma suhe on natuke sarnane, mis sinu õpilastel sinuga. Sina ega sinu õpilased ei näe mõtet ühes teatud harjuteses. Sinu õpilased põrandatehnikas, sina elus.

    Ohjah, eks me oleme sellest varem ka rääkinud ja meie mõtteviisid lihtsalt on erinevad. See ongi vist see, mida nimetatakse Jumalasse uskumiseks. Mina usun igatahes. Ja ma ei oska seda kuidagi sõnades seletada, aga olen seda justkui kogenud, et elul on ikka küll mõte.

    VastaKustuta
  5. Võinoh, tahtsin öelda, et isegi kui tõesti ei ole kõigel oleval ega olemisel üleüldse mingit mõtet, siis peitub su jutus väike paradoks.

    Nimelt, kui mitte millelgi ei ole mõtet, miks siis mitte elada lihtsalt nii nagu on mugavam ja kujutleda mingi mõnus mõte asjale? Aga näe, sa ei saa. St, minu meelest sinu kindlas usus sellesse, et elul pole mingit mõtet, peitub tegelikult olemuslikult idee, et kusagil ikkagi on mingi õige ja vale - järelikult ka mõte, võimalus midagi paremaks muuta.

    VastaKustuta