neljapäev, 26. aprill 2012

Pool tundi enne pardale minekut

Praha puhtad tänavad nähtud. Ahjaa, õnnistus teile mu kallid lugejad, mul on nüüd täpitähed!!

Karli katedraali pisikesed nüansid mulle ettekujutusse ei jäänud, püüdsin küll neid mälupilti salvestada, et pärast vanaisale rääkida, sest ega ma head pilti sellest teha ei suutnud.

Rääkides piltistamisest, siis...:

M-L: "Ma loodan, et ma midagi maha ei unustanud."

T: "Hakkab tekkima selline närv jah?"

M-L: "Ma lihtsalt loodan, et ma midagi ei unustanud."

T: "Näiteks fotoka laadija."

Ja mis te arvate, kas ma pakkisin selle sisse. Kui ma just seda mingil unesegasel momendil ei teinud, siis ma ise küll ei mäleta, et ma oleks selle kaasa pakkinud. Ja aku hakkas juba tühjaks minema. Sellepärast mõtlesingi, et tuleb mälupilte teha.

Ja reisituhin tuli ka sisse. Parem oleks, et mingit tagasisaatmist ei toimu.

Päeva küsimus ka:

Kas selleks, et olla hea inimene, peab uskuma?

2 kommentaari:

  1. Uskuma ennast või teisi või jumalaid või headust?

    VastaKustuta
  2. Tahaks sulle vastata, et kuna jumal on kõikjal, siis ükskõik, millist neist. Aga vist peaks eraldi rääkima, et kuidas me jumalat mõistame. Üldse peaks eraldi rääkima, et mida tähendab endasse uskumine. Ja siis veel, et kes või mis see ise on, millesse uskuda. Ja siis veel teiste kohta sama ja headuse puhul ka. Kuidas me mõistame headust?

    Ise pidasin vist rohkem silmas uskumist kui protsessi olla kindel milleski, mida tegelikult ei tea. Ükskõik, kes või mis see siis on.

    VastaKustuta