One down, two to go

Tegelikult oleme veel kolmekesi, aga pyhap2eval ta lahkub. Et natuke p6nevust s2iliks, siis esyialgu ma ei maini, kes meist lahkub.

Aga edasi minna me veel ei plaani. No, me kaks, kes me siis j2tkame. 

Yks p2ev leidsime hunniku l6nga ja vardaid ja heegeln6elu ja me M-ga oleme juba m6nda aega vanaemasid m2nginud. M on j6udnud juba sokid ja kindad kududa. 

Teist p2eva juba otsime maalidele ja piltidele oma kohtasid ja kaks 88d tagasi, sain ma eraldi toa. R22kides 88dest, siis siiani oleme alati 6htuti kuud n2inud, aga kaks v6i kolm 88d tagasi kadus ta kuhugi 2ra. Kui keegi oskab seletada, kuidas kuu liigub, siis ma olen v2ga huvitatud sellest informatsioonist. Ma vaatasin maja taha ka, aga ta ei olnud seal. 

H2id j6ule!

6htus88giks on kilo viinamarju igale

M6ned p2evad tagasi viis Sol (meie host) meid kirikusse/lossi (millegip2rast nad ytlevad selle kohta castle, v6ib-olla seet6ttu, kuna seal toimuvad teenistused ainult kord kuus). Pakkisime kaasa v6ilevad ja m6ned puuviljad ja asusime teele. S6itsin J-ga tandemil. See kuulus kunagi Soli vanaemale, kes pimedana osales paraolympial.

Tegin h2sti palju pilte, aga kuna Solil endal on ainult mac, millel pole m2lukaardilugejat, siis kahjuks ei n2e te neid pilte niipea. Igal juhul, tee oli h2sti ilus. Peatusime iga natukese aja tagant, et imetleda rosmariini, 2mblikke ja korjata viinamarju ja mingeid veidraid kaktuse asju, mis maitsesid super h2sti. Neil oli selline meloni ja arbuusi vahepealne maitse.

Ja siis l2ksime soolalompidesse (j2rveks on neid natuke palju kutsuda, v6ib-olla allikad). Keset eimiskit leidsime sellise suuremat sorti soolavanni, kuhu me siis otsustasime sisse pugeda. Lykkasin varbad sooja muda sisse ja p2rast umbes 15 minutit v6itlemist kylma veepiiriga vastu mu keha, sain ennast kurguni vette lykatud.

J2rgnes mudaralli ja p2ikse k2es kuivamine ja siis uuesti v6itlus kylma veega. Aga nahk oli p2rast sile nagu beebipepu. Leidsime veel yhe lombi, kuhu M ja Sol pikemalt m6tlemata sisse ronisid.

Eile tegime nukuteatrit ja poisid 6petasid mulle natuke klaverit. Arvake 2ra mida nad mulle 6petasid... Just ma oskan nyyd m6lema k2ega heliredelit m2ngida. Jee!

Ja t2na, p2rast m6ningaid v2rviparandusi, l2ksime viinamarju korjama. See on mingi istandus, mis on meie maja l2hedal ja seal v6ib niisama korjamas k2ia. Tuleb lihtsalt v6tta oma kott kaasa ja korjata v6ib nii palju kui syda ihkab. Jah, meil on nyyd kodus kilode viisi viinamarju ja k6ik on juba kurguni neid marju t2is topitud.

Sol: "We could eat the grapes and see who can eat the most without stopping."

Hipid, prygimaja ja teekond Hispaania p2ikese all

Eelviimasel 6htul Bugarachis vaatas S minu synnikaarti ka. Mul Pluuto m8llab ja ma olen h2sti palju elusid naisena siin maa peal olnud ja selle eluga arvatavasti valmistun eluks mehena. Ta kysis, et kas mul on kunagi olnud seda tunnet, et ma olen m6ne inimesega eelmises elus kohtunud. Loomulikult, ma haakun osade inimestega kuidagi h2sti kiiresti, aga seda tunnet ma vist otseselt ei ole tundnud.

Igal juhul, saime teada oma elu eesm2rgid ja mis meil seal alateadvuses k6ik v6ib olla ja asusime teele. S ja J (meie hostid) arutasid, et kuhu teeotsale nad meid viivad, et me saaks h22letama hakkata ja S arvas:
"If they could hitchhike to Bugarach, why don't we just take them down the mountain and they can start there."

J, tema naine oli aga v2ga emaliku suhtumisega. Andis meile toidumoona kaasa ja viis meid j2rgmisse v2ikesesse linna. T6stsime oma asjad v2lja, j2tsime J-ga hyvasti ja hakkasimegi h22letama. Ma arvan, et J polnud veel autossegi j6udnud, kui ma oma k2e yles t6stsin ja auto peatus. Meil v6ttis omajagu aega, et aru saada, kas see auto meie p2rast peatus. T6esti peatus. Hiljem kujutasime, ette kuidas S seda kuuldes naerab oma kummalist aga siirast naeru.

Too 6htu j6udsime juba Hispaaniasse. Polnud v2ga pikk maa tulla. Meie motivatsioon oli aga vist ysna madal, sest j2rgmine p2ev liikusime edasi umbes 100 km-t. Esimeses bensukas, kus me 88bisime, kysisime 6htu hakul, et miks on yldse liikumine ja universum. Jah, meil on sellised vestlused ja kujutage pilti meil on ka kolm eri arvamust. Ja siis otsustasime suitsetada natuke tykki, mille andis meile yks mees yhes bensukas Prantsusmaal. Ema, ma v6in sulle hiljem kodus selle kohta aru anda, praegu ma ei hakka pikemalt selgitama, mis see t2pselt on.

Suitsetasime siis tykki. M muidugi ei julgenud: "Miks me kunagi siis ei suitseta kui me kohal oleme?"

M-L: "Kus kohal? Me oleme kogu aeg kohal."

Sellega saime M-i ka kampa ja me retk algas. Nagu ikka tekkis mul tohutu mindtrip, aga seda t2nu sellele, et M ise kysis igasugu kysimusi ja minu m6istus on selline, et kui sellele midagi maitsta anda, siis ta ka n2rib seda. Pikalt. Nagu ikka seletasin k6ike l2bi keha. Ma arvan, et ma muudmoodi enam ei suudagi. J kuulas meid ja ytles, et me r22gime t2iesti erinevatest asjadest, meile muidugi tundus, et me r22gime lihtsalt teiste s6nadega. See selleks...

J2rgmine p2ev leidsime end bensukast minimaalse motivatsiooniga. M-i ja J-i oli 88sel rynnanud sajajalgne, mist6ttu M-i n2gu oli paistes ja ta arvas, et on maailma koledaim inimene. J-il oli j2lle yks neid momente, kus ta j2taks k6ik sinnapaika ja l2heks koju. Ja mind ajasid need flirtivad hispaanlased segadusse ja ma ei julgenud kysida. Siis tuli meie juurde yks noormees, kes samuti h22letas. Ta oli yks rainbow inimestest ja siis ta r22kis, kuidas inimestelt tuleb kysida h2sti r66msameelselt ja kuidas ta 88bib alati telgis, et ennast taastada.

Istusime kolmekesi oma kottidel, ootasime, et keegi meist kysima l2heks ja vaatasime, kuidas seesama noormees jooksis autode juurde, et neilt kyyti kysida. Ootasime, et ta saaks peale, et pinge oleks v2iksem. J kuulas juba muusikat ja M-iga arutasime, mida peale hakkata oma t2helepanuvajadusega.
M: "Mingi hipiauto! Mari-Liis, mine kysi, sa oled nii ilus t2na."

Ajasin ennast jalule (no, sest mulle endale tundus ka, et ma olin jube kena too p2ev) ja l2ksin kysima. Hipiauto vastas eitavalt, aga seal oli yks mees, kelle dzemper meenutas mulle A oma. Hiljem selgus, et temagi on trummar. S6itsime bensukast 2ra ja n2gime toda r66msameelset hipid endiselt seal jooksmas auto juurest auto juurde.

J2rgmise 88 veetsime ka bensukas ja siis j6udis k2tte pyhap2ev. Autosid oli jube v2he, keegi l2himast linnast kaugemale ei s6itnud, meil oli toit otsas, bensukahinnad olid nii laes, et ma k2isin mitu korda poes ihalemas shokolaadi kordagi ostmata, sest see oli lihtsalt niiii kallis. Ja loomulikult meie motivatsioon oli j2lle maa alla vajunud. Saime autoga j2rgmisse linna, Tarragonasse ja otsustasime sealt rongi v6i bussiga edasi proovida.

Rongijaamas saime teada piletihinna ja selle, et me j6uaks j2rgmisse linna alles 6htul ja et mis siis saab jne. Mul isiklikult hakkas tekkima kerge paanika. Istusime rongijaama ette pingile ja v2hemasti mina hakkasin kurtma.

Ei kusagilt ilmusid v2lja kaks sakslast, kes olid ka h22lega reisimas. Julius ja Vasja. Neil polnud raha ega syya ega ideed, kus nad j2rgmise 88 veedavad. Erinevalt meist olid nad r66msameelsed ja entusiastlikud. Nojah, neil oli ka p2ris palju rohelist, mida nad meile r66msalt ka jagasid. Nad tundusid toredad ja nad r22kisid, et nad ilmselt l2hevad randa magama vms ja ma juba kysisin M-ilt, et kas me ei taha nendega j22da, sest nad olid nii muretud. Ja siis nad kysisidki meilt, et kas me ei taha nendega j22da. J2imegi.

Hakkasime otsima kohta, kus 88bida, kui me k6ndisime m88da kirikust ja Juliusele meenus, et sealt vahest antakse toitu. L6pptulemusena saime hunniku kypsiseid, juustu, mahla ja vaniljepudingut. Meil siiski polnud kohta, kus magada. P2rast m6ningast otsimist tegime s88gi- ja rohelise pausi. Istusime kuskil silla 22res ja yks hetk tuli kuskilt p66saste vahelt v2lja yks mees tyhja plastpudeliga (teate, selline 5-liitrine). Tervitasime teda ja j2tkasime oma toimingutega. M6ne aja p2rast tuli mees tagasi, pudel oli poolenisti t2idetud mingi kollase vedelikuga, ja ta hakkas meiega vestlema.

"What is this?" kysis keegi, viidates pudelile.
"This is for electricity. I want to watch TV."

Kuidagi j6udis ta sinnamaale, et ta kutsus meid oma koju, kus me saanuks 88bida. Julius l2ks temaga kaasa, et kohta yle vaadata.

Samal ajal olin mina silma visanud Vasjale. Istusin tema k6rvale ja millegip2rast hakkas ta r22kima oma tervet elulugu. Ma olen juba yle kuu aja reisinud kahe S6nniga, kahe minuti jooksul kellegi elulugu kuulda oli minu jaoks liialt suur katsumus. Ma lihtsalt ei kuulnud, mida ta r22kis. Ytlesin, et ta rahuneks maha ja ta vaatas mulle pikalt silma ja ytles:

"I know you. The first moment I saw you.. I know you, like from past life or something."

Mitte keegi mitte kunagi varem ei ole mulle midagi sellist 8elnud. Ja nyyd pange see kontekst ka juurde, et S r22kis, kuidas mul eelmistes eludes on tohutult lyyasaamisi mingites suhetes. V6ib 8elda, et ma olin kergelt yllatunud.

Vahepeal tuli Julius tagasi ja r22kis:
"He has a house. And it's made of trash."

Kodutu?? Pidasime pisut aru ja l2ksime ikkagi vaatama. Enne tuli aga yletada sild, kus s6itsid rongid ja kus ei olnud etten2htud ruumi inimestele k6ndimiseks. Minul pidi piss pyksi tulema, aga M l2ks ees v2ga julgel ja kiirel sammul ja ellu j2ime k6ik. J2rgmisel p2eval sedasama silda yletades, m6tles J, et teeb pisut nalja ja ytleb meile, et rong tuleb. Me kartsime rongi aga nii v2ga, et hakkasime kohe jooksma ja yldse tagasi ei vaadanud. Loomulikult mingit rongi ei olnud.

Too 6htu aga j6udsime siis sinna majja. Seal oli mitu maja ehitatud ma-ei-tea-millest. Tal oli veranda isegi. Ja v2ikeste kunstiliste lisanditega, sest see tyyp tegeles maalimisega. Lisaks oli tal umbes viis kassi ja koera ja palju-palju rohelist. Nii palju, et ta suitsetas puhast 6it.

Minul kammis kogu see situatsioon veidi 2ra ja j2in v2lja istuma. Vasja muidugi yhines minuga, selleks hetkeks oli ta juba nii armunud, et mul oli tunne, et ta v6ib teha yksk6ik mida ma soovin. Aga ma ei ole j6hker, ma soovisin ainult, et ta natuke rahulikumalt r22giks. Ja kui me siis yks hetk kallistasime, tundsin ma esimest korda seda, et ma olen selle inimesega varem kohtunud. Kuidas ma kunagi varem olen veidi emalikult kallistanud seda inimolendit ja kuidas tema on justkui nutnud minu embuses.

Vaatasin talle silma ja ta ytles: "You give me so much safety."

Vasja inglise keel ei olnud just k6ige tugevam, aga ma sain aru, mis ta m6tles. Mulle tundus, et isegi rohkem kui ta ytles.

J2rgmine p2ev l6ime h22letamisele k2ega ja s6itsime bussiga peaaegu sihtpunkti. 88 veetsime rannas. Ma magasin juba teist 88d edukalt v2ljas. Kui muidugi see v2lja arvata, et seal rannas tuli t2navapuhastusauto ja puhastades jalak2ijate teed mu pea kohal, pritsis mulle liiva ja vett n2kku.

Ja nyyd oleme tantsija juures. Ta on t2itsa p2ris tantsija. Tantsis Hollandis mingis kompaniis, mis on v2ga tugev. Aga et ta kasvas yles hipiperes, siis ta teeb seda, mida hing ihaldab ja nyyd ta teeb korda oma vanaema maja, et sellest teha teemaja. 

Taize, Bugarach ja l6putu sygis

M-L: "Mul on nii hea meel, et te mind l6puks siia t6ite."

M: "Nii et sa oled ka nyyd Taize jynger."

Olen jah. T6esti imeline koht. Valetan, koht tegelikult ei olnudki midagi nii imelist, aga ma arvan, et see rutiin ja inimesed tegid asja nii imeliseks. Kes k2inud, see teab ja kellel k2imata, see mingu vaadaku ise. Kysisime Eesti Vennalt endale Eestikeelse piibli ja pole kaugel see hetk kui ma seda lugema hakkan. Hetkel lihtsalt oleme sellises peres, kus on taoismist erinevaid raamatuid ja laual on shiatsust raamat, nii et lugemist on kyll. Huvitav on muidugi see, et ma tahan lugeda. Aga Herr Hein v6ib r66mustada, sest ma ei olegi kristlusest nii kaugel nagu ma arvasin. Oleneb muidugi, kuidas t6lgendada...


Ma arvan, et see oli laup2eval kui ma esimest korda t6statasin teema, et ma tahaks rohkem spirituaalsetes paikades reisida kui niisama t88d teha ja syya. Ja pyhap2eval m6tlesime M-iga, et mismoodi me neid paiku siis leiame. Aga tuleb v2lja, et kui yhendus on hea, siis v6ib jumal natuke ka vastu tulla. Pyhap2eva 6htul tutvusime R-iga, kes oli Belgiast Taizesse n2dal aega h22letanud. Noormees. Yksi. Ei saagi aru, miks tal nii kehvasti l2ks. Aga tema r22kis meile yhest budistlikust kommuunist Hispaanias ja j2rgmine p2ev r22kis yks animator teisest budistlik-kristlikust kommuunist. Vastused hakkasid tulema ei kusagilt.... Toosama, animator oli yhtlasi ka fysioterapeut ja tegelenud tantsuga. Nii tore oli yle pika aja r22kida kellegagi tantsust, kes sellest ka midagi teab.

Ja siin, Bugarachis, oleme yhe abielupaari juures. Neil on maja t2iesti oma m2e otsas. P2ris eepiline on aknast v2lja vaadata ja n2ha kivimyrakate taustal raisakotkaid lendamas. M6lemad tegelevad siin astroloogiaga, eile vaatas peremees J-e synnikaarti. Eks meil t2na l2he M-iga rebimiseks, m6lemad ootavad, et saaks kuulda t6de oma "elu ylesande" kohta.
Ainuyksi nende raamaturiiuli t6ttu v6iks j22da siia igavikuks, aga lisaks on neil tantsusaal.

Ja see l6putu sygis... Jube kylm on kui peab telkima ja h22letama. Valgus ja ilmad ei soodusta yldse ringi liikumist. Vaimul hakkab kiiresti raske. Aga midagi selles kylmas kannatuses on.

Kaevan maad ja riisun lehti

Brysselis saime v2ga laheda pere juurde. Ma ei tea mis v2rk sellega on, et me muudkui perede juurde satume. Mees oli britt, kes oma profiilis mainis tantrat ja Oshot ja ma kirjutasin, et loen seda Mantak Chia raamatut, mille peale ta meid r66muga vastu v6ttis. Naine oli l2tlane, aga vene p2ritolu. Ja siis kaks pisikest last.

Brysseli kesklinn oli nagu oli. Kohati lahe. Teate, siin on klaviatuur nagu trykimasin, igat t2hte tuleb ikka vvvvvvajutada. Nii et ma kirjutan parem sellest kohast, kus me praegu oleme.

Prantsusmaal. Me h22letasime siia kaks p2eva. Esimene autojuht, kes meid peale v6ttis oli purjus.
"I have a problem with drinking. But no accidents."

Kui ta peatus, et arsti juurde minna, koukisime M-ga oma turvav88d istme alt v2lja. Iseenesest oli mees nii lahke, et viis meid bensukasse 2ra, aga noh, ta oli ikka purjus. Ema, 2ra muretse, ma olen t2iesti terve.

J2rgmine auto s6itis m88da v2ikseid teid Orleansi. Seal panime oma telgi pysti ja kuigi selles kaheinimese telgis oli veidi kitsas, sis v2hemasti soe. Kusjuures, ytleks, et isegi k6ige soojem magamine senistest.

Teisip2eva 6htul j6udsime siis siia. Chateausse. Siin elab yksik mees kasside, kanade ja hobustega. Ta on istunud vanglas narkootikumide myygi p2rast. Kaks korda. Ta tegi sm m2ngude jaoks kummist r6ivaid. Tal oli oma punkbaar ja nyyd elab ta siin. Ta on Inglismaalt ja umbes 60aastane.

Siin on t6esti m6nus. Soe ka. J ja M elavad kylalistemajas, mis n2eb v2lja nagu hotellituba. Minu tuba on pisike ja alles renoveerimisj2rgus. Hommikuti teen harjutusi r6dul ja 6htuti vaatan seal t2hti.

Madalmaades on elu vaikne

Esmasp2eval vaatasime Dysseldorfis kaarte ja m6tlesime, et oh, tunni aja p2rast oleme kohal ja p2ike paistab. Kui me lennujaamast v2lja tee 22rde j6udsime oli kell juba 3 ja me ei teadnud, mis suunas me h22letama peaksime. Mina olin paaris O-ga ja M oli siis J-ga. Yks auto peatus.
"Holland? No, no. we are not going there?"

Minu kysimise peale, et kas ta teab kummal pool see v2hemalt on, vastas ta ikka kindlalt, et ta sinna ei s6ida. Mis seal ikka.
M6ne aja p2rast jalutas m88da yks tyyp. Kysisin temalt kuhu Holland j22b ja ta n2itas k2ega teises suunas. K6ik naersid. Kysisin, et kas ta on kindel. Ta oli kindel.

L2ksime teisele poole ja p2rast maisit6lvikute n2rimist arvas M, et enne h22letasime ikka 6igel suunal. L2ksime tagasi ja 6ige pea v6eti meid peale. Kusjuures k6iki nelja. Juhhei! Juht oli ylikooli professor hariduse vallas. Viis meid Nijmegenisse ja andis m6ned juhtn88rid edasiseks toimetamiseks. Muidugi suutis ta meid 2ra hirmutada, et hollandlased enam-jaolt inglise keelt ei r22gi ja h22letavad ainult kodutud. H22letamisega oli kyll raskusi, aga inglise keelt on siiani enamik r22kinud.

Tuleb mainida, et hollandlased on v2ga s6bralikud, vahest liigagi. Yks tytarlaps viis meid bensujaama, v2ites, et sealt l2heb rohkem inimesi meie sihtpunkti. Aga j2ime sinna l6ksu ja olime sunnitud kasutama rongi. Rongi kasutamine on ylimalt lihtne. Natuke kysid inimestelt ja enamik infot on v2ga h2sti leitav. Iisi-briizi.

M ja J olid juba kohal kui meie rongijaama j6udsime. Nad tulid meile vastu. Meie hostid on 6-liikmeline pere. 4 tytart. I alati ytleb, et tytreid suudavad maailma tuua ainult tugevad mehed. Well, I, mulle tundub, et su isa leidis endale vastase.
Nad on kristlased. Elanud Mosambiigis ja Angolas ja kyllaltki avatud. Parasjagu teeb M meile k6igile syya ja mina otsin couchsurfist meile uut 88maja. Poisid k2isid linna peal.

Ammast ka. V6tsin darshanit t2na. See on siis see kallistus, mida ta jagab. Iseenesest seal h2ngida oli v2ga m6nus. Natuke tukud, siis venitad ja tantsid veidi ja v6ib-olla mediteerid. Sai pisut ringi ka vaadatud. Ja t2na siis darshan. Istusime O-ga k6rvuti kui yks mees kysis: "Are you together?"
Ma arvasin, et ta m6tleb, et oleme paar. Vastasin eitavalt ja ta v6ttis mu k2est kinni ja vedas mind Amma juurde. Ma ei saanud midagi aru. Mul paluti p6lvitada ja juba Amma kallistas mind. Ysna tyhi kogemus. Ei ole vist minu jaoks see Amma asi.

viimased päevad siin

Nii, lõpuks siis hakkan ka teele minema. Ei mingeid idatuuli praegu. Võib-olla just idatuuled, et puhuvad läände. Aga jah, esialgu lihtsalt veidike allapoole lõunasse. Praegu midagi kindlat ei ole. See ongi kõige veidram. Ja siis kuidas kõik ootavad selliseid kindlaid vastuseid. On seal ikka turvaline? Te ei lähe ju kuhugi Lähis-Itta? Dubi-dubi-dubi-dooo.... Nagu ma peaks teadma, mis me teeme. Hea et lähemegi. See võttis isegi liiga kaua aega. Jube keeruline on pakkida kotti teadmata ajaks.