Olen juba mitmendat päeva haige. Istun J-i pool ja mul on äärmiselt igav. Televiisor on täiesti mõttetu kast ja internetist ma endale midagi huvitavat ka ei leia. Õnneks on mul täna veel viis tiibetlast tegemata ja noh, palju palju nõusid.
Hommikul ärkasin selle peale, et selle "Romeo ja Julia" etenduse klaverimängija helistas ja kutsus mind ühte Viljandi gümnaasiumisse esinema. Olin ikka nõus nagu mul juba loomuses on. Pealegi mulle tundub vaikselt, et kui mul selliseid kohustusi ei oleks, siis ma nagu eriti vist ei pingutaks kooliskäimisega.
Ja siis vaatasin telekat ja telefon helises. Algul ma ei saanud aru, kas see tuleb telekast või mitte, sest vajutasin mute'i ja siis nagu ei helisenud. Ja kui uuesti heli panin, siis helises. Lõpuks selgus ikka, et telefon heliseb selles samas elutoas, kus mina istusin. Ma ei võtnud vastu, sest ma ei tea, kas ma peaksin vastama. Ja kellele üldse helistatakse, J-i ju polnud ja mind nüüd küll keegi sellelt numbrilt ei otsi.
Öösel nägin unes, kuidas Üllar Saaremäe ajas mind taga ja üritas mind tappa. Nägin eile seda uut sarja või mis iganes see ka ei olnud, kus Saaremäe oli negatiivne tegelane. Unes karjusin appi! ja sain aru, et see on liiga vaikselt või sellest kuidagi ei piisa, ja siis ütlesin kõva häälega "Appi!" nii et ma ärkasin üles. J keeras siis teise külje.
Järgmises unes nägin, kuidas me J-iga olime sõbrad ja me sebisime talle mingi tüdruku. See kõik oli minu jaoks normaalne olgugi, et ma suht kohe, kui nad omavahel rääkima hakkasid, üles ärkasin.
Laupäeval on ta matused, ma loodan, et ma oma sugulaste peale karjuma ei hakka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar