Armukolmnurkadega on vist alati see, et kedagi kunagi ei huvita see kolmas pool. Praegu on küll tunne nagu oleksin mingis juustuses ameerika romantilises filmis, ainult, et mitte see, kes lõpetab "kenasti koos". Aga see kolmas, kes loeb sellest õnnelikust paarist ajakirjast. Temast tehakse alles siis film, kui tema endine kutt ilmub ka ajakirja oma tulevasega ja siis leitakse keegi tapetult. Ükskõik, kas tüdruk tappis end ise, oli see mõni suvaline või mõni noormees, kes andis tühje lubadusi, või sai tüdrukust hullumeelne sarimõrvar.
Tegelikult on juhused toredad, kui ikka tõeline juhuslikkus on olemas. Kui ma pean toredate juhuste nimel kokku puutuma ka ebameeldivatega, siis olgu. Ongi mida lastelastele rääkida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar