Esimest korda tundsin improvisatsiooni takistusi. Ega ma väga aru ei saa, mis teha tuleks, aga mingit ebameeldivat elektrit tundsin küll endas. Ma püüdsin olla hästi aus, aga juba eile tõmmati mu energia alla. Vahel teeb see mind nii kurvaks, et minu viisid teistele ei sobi. Nagu polekski kohta, kus ma endal võin lasta voolata. Ja ma saan aru küll reeglitest ja et neid on vaja järgida, aga miks ma ei või minna nendes raamides piirideni välja. Isegi neid natuke ületada..
See on alati kõige valusam kui improt kritiseeritakse. Eriti kui endal on tunne nii õige ja siis pärast öeldakse, et seda oli liiga palju või et reeglitest oleks võinud rohkem juhinduda. Tehnika tunnis on see kuidagi arusaadavam, impros aga on see paljuski inimese enda pihta.
Pole ime, et ma liikudes selline pall olen, kui ma ainult iseendale meeldin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar