pühapäev, 18. aprill 2010

Kunstipidu ja päikesetõus

Ärkasin täna pärast mitut tundi magamist. Tõttasin Viljandi bussile ja tuju oli kuidagi null. Mitte et midagi halba oleks juhtunud, aga mõtted keerlesid kuskil ebameeldivas kohas. Siis sundisin end mõtlema heale ja tuli meelde reedene ArtFreak. Ja kõik tunduski nii hästi olevat. Lõpuks olen saanud teha ka midagi sellist, mis teistele ka meeldib. Kogu see üritus oli nii mõnusalt vahetu, et see mõjus ka perfonksidele värskendavalt. Mu lemmik oli telerite tants, kuigi see ajas mul südame pahaks.
Pärast kunstipidu jäin K, R, A ja M-ga hängima. Levikast ei leidnud me midagi. Üks hetk tabasime end üsna tavapärases olekus, samas kui kõigele sellele eelnes tegelikult väga mõnus üritus. Võib-olla oli asi keskkonna muutuses, Vene Teatrist Levikasse on ikka üsna drastiline üleminek. Pealegi oli Levikas puupüsti täis. Hakkasid siis kõlama igasugu "lähme Sepa baari!" või "joome seda veini Hella hundi pargis". Ja siis tuli A oma avastusega: 
"Mul on ju auto ja meid on täpselt viis." 
Paljassaarde jõudsime siis kui päike ei olnud veel tõusnud ja hullult külm oli. Veini me ei joonudki, aga kommi sõime küll. Ma polnud nii ammu merd näinud, oleks tahtnud temaga isegi rohkem aega veeta. 
Päike tõusis nii kiiresti, hommiku kumast oli saanud juba päev kui poisid tšebureki baarist teed tõid. Ma jäin magama, nagu ikka kui mul soe on ja 24h ärkveloleku selja taga. A viis mind koju ja eilne päev kuluski magamisele.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar